Kinnisvara. Nišipood vajab tähelepanu

Ökotoodete jae- ja hulgimüüja Biomarketi juhatuse liikme Priit Mikelsaare sõnul on Biomarketi kaupluste asukoht ja suurus välja kujunenud aja jooksul ning seda on ühelt poolt mõjutanud ettevõtte areng ning teisalt see, milliseid vabu kaubanduspindu on saada olnud.

“Biomarketi esimene pood, küll mitte Biomarketi nime all, avati kümme aastat tagasi Tallinna vanalinnas ning pärast paari-kolme tegutsemisaastat otsustasime kaupluse asukoha valikul keskenduda eelkõige suure käidavusega kohtadele, näiteks suured kaubanduskeskused, ning esialgu vaid Tallinnas,” kirjeldas ta eduka poeketi algusaega.

Nõudlus suure käidavusega pindade järele on suur. Mikelsaare sõnul on asukoht väga oluline ning kindlasti pole mõtet avada kauplust ükskõik kus, vaid ainult sobival pinnal.

“Kuna oleme soovinud liikuda sinna, kus ostjad on juba harjunud käima, siis otsest turu-­uuringut poe asukoha valikuks me teinud ei ole,” nentis ta.

Ökotoodete propageerimiseks peab pood olema kergesti kättesaadav. Mikelsaare sõnul leidub ehk ka kauplusi, mille puhul asukoht ei ole määrava tähtsusega ning kuhu kliendid on valmis ka pikema teekonna ette võtma, kuid Biomarketi puhul on lähtutud eesmärgist, et ökotooted oleks Eestis kergesti kättesaadavad, igapäevased ning loomulikud.

Sellest tulenevalt püüab Biomarket ise inimestele lähemale tulla ning avada poe vaid kohas, mis on kergesti ligipääsetav.

“Ma ei pea ennast suureks kaubanduseksperdiks, aga minu meelest on oluline lihtsad baas­asjad enda jaoks läbi mõelda ja paika panna – mille poolest on sinu pood eriline ja parim ning kui sinu pood ära kaoks, kas keegi jääks sellest puudust tundma või kehitatakse lihtsalt õlgu ja minnakse kõrvalpoodi,” arutles Mikelsaar.

Kaubanduses ja ilmselt ka enamikus muudes valdkondades on tema sõnul pigem pakkumise üleküllus ning unikaalsuse otsing ning esiletoomine eeldab pidevat arengut ja pingutust.

Asukoht on Mikelsaare sõnul üks edu komponentidest, kuid mitte ainus. Ka suurtes ja käidavates kaubanduskeskustes kohtab aeg-ajalt poode, mis ei saagi ennast hästi käima või kaotavad aja jooksul oma positsiooni, rääkis Mikelsaar.

Kindel kaubavalik. Biomarketi edu taga on Mikelsaare sõnul selge ja kitsas fookus – keskendutakse ainult tunnustatud ning sertifitseeritud mahetoodetele ning lihtsalt talukaupa või loodustooteid ei müüda. Samuti pannakse väga suurt rõhku toodete kvaliteedile. “Samas ei ole me veel seda ühte ja püsivat edu võtit leidnud ja pole kindel, kas seda üldse olemas on,” rääkis Mikelsaar.

Spetsiifiline pood võib olla ka nurga taga

Kaubanduses on asukoht väga tähtis eelkõige tarbe- ja luksuskaupade puhul. Spetsiifilise kauba puhul pole asukoht nii määrav, kuid samas peab pood olema kliendile ikka kergesti ligipääsetav ja leitav.

“Kliendi seisukohast on olulised nähtavus, ligipääsetavus ja parkimisvõimalused. Poe igapäevatöö seisukohast tuleks arvestada kauba tarne- ja laadimisvõimalustega ning vajadusel ka laopinnaga,” õpetas Uus Maa analüütik Risto Vähi.

Vähi sõnul peaks kindlasti arvestama nii rahvavooga, mis sõltub poe külastatavusest, kui ka teiste piirkonna ettevõtetega ja kindlasti ka poe eripäraga.

“Üks asi on loomulikult asukoht, kuid ülitähtis on ka ­õige turundus – kuidas klientidele uut äripinda tutvustatakse ja nende ostmisharjumusi mõjutada suudetakse,” rääkis Vähi.

Ökokeskus: võtsime selle, mis saada oli

Tartus ökotooteid müüva Ökokeskuse esindaja Madli Zobel nentis, et mingit raudkindlat kauplemispinna valimise meetodit pole. Edu võib tulla kuidas kunagi ning jääda tulemata ka siis, kui asukoht on ülima hoole ja armastusega valitud.

“Mul pole aimugi, kuidas ökotooteid müüv kauplus oma asukohta peaks valima. Oma kogemusest saan öelda, et kuna pindade valik Tartus oli kesine, võtsime lihtsalt selle, mis saada oli,” sõnas Zobel. Ökokeskusele valiti pinda pärast kinnisvarabuumi lõppemist, kui hinnad langesid. “Teadsime juba oma vajadusi ning kolisime pärast buumi lõppemist sobivamale pinnale – sama raha eest kolm korda suuremale. Meie põhitingimused, milleta poleks saanud, olid hea parkimisvõimalus, esimene korrus ja piisav suurus kauplemispinda,” sõnas Zobel, kelle sõnul kutsub avar poeruum rohkem kui kitsas kauplus.

Sobivat pinda otsides avastas Zobel endalegi üllatuseks, et Tartus on neid kõige paremaid väga vähe – ainult kolm. “Oluline oli ka rentija koostöövalmidus, värske õhu ja päevavalguse võimalus – nii-öelda kaubanduskeskustes puudub see täiesti, kuid me pole mutid, kes päev otsa urus töötada tahaksid,” naeris Zobel, kelle sõnul peab ka töötajal hea olema.

Hea asukoht ei tähenda kindlat edu. Siiski nentis Zobel, et kui asutus on jama, ei lähe sinna keegi ka hea asukoha puhul. “Meie tegime Lõuna-Eesti Ökokeskuse, kuna olemasolevad ökopoed ei rahuldanud sõltumata asukohast meie vajadusi.”

Tulevastel poeavajatel soovitab Zobel kõigepealt läbi mõelda, mida vajatakse. “Kui sa päris täpselt ei tea, siis unista ja vaata, milline saadaolevatest su vajadustele kõige rohkem vastab,” soovitas Zobel.

Ta lisas, et teiste arvamus poe valiku kohta peaks olema pigem kõrvaline kriteerium. “Üldiselt olen ma ekspertide suhtes pisut skeptiline. Olen veendunud, et kui nad teaks, mida teevad, siis poleks maailm nii haavatav kinnisvaramullide lõhkemisest, saastatusest, kiirlaenude tagajärgedest ja nii edasi, sest  kui teed oma asja südamega, vastutustundlikult, siis tulevad kliendid sulle ka Urvastesse ukse taha,” naeris Zobel.

Peale hea asukoha määravad Zobeli meelest kaupluse edu sealsed töötajad. “Kui töötajad ei ole toredad, siis lähed teise kohta, mis sellest, et see asub kaugemal, parkida on kehvem ja hinnad on kõrgemad,” tõi ta näite. Kui naeratus on siiras ja hoolimine tuleb südamest, on ka ebamugavasse kohta mõnus minna. “Me oleme oma klientide puhul tähele pannud, et isegi kui neil on rahakott koju jäänud, siis meie poodi tulevad nad alati hea meelega. Teeme ülekande­arve või “kirjutame vihikusse” nagu külapoes.