Maksuameti suurkontroll võtab pihtide vahele eramu­ehitajad

“Kontrollide eesmärk on välja selgitada, kust pärineb eramuehituseks kasutatav raha ja kas ametil on põhjust alustada maksumenetlust,” märkis maksu- ja tolliameti ehitusvaldkonna juht Raivo Piiritalo.

Palka justkui ei makstagi. Ehitusregistri andmetel väljastati mullu 6. juunist tänavu 12. märtsini 544 elamu ehituse alustamise teatist, aga tellijatest 195 isikul polnud maksuameti hinnangul mingit palka deklareeritud.

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värgi sõnul makstakse just ehituses varjatud töötasu, mistõttu on see sektor maksuhalduri eritähelepanu all. Avaliku sektori hangete korrastamiseks on alustanud koostööd Riigi Kinnisvara ja ehitusettevõtjate liiduga, aga järgmisena on tähelepanu all eramuehitus.

Värgi sõnul toimub arveldamine eramute ehitamisel tihtilugu sularahas või kellegi kolmanda eraisiku konto kaudu. “Ettevõte kasutab aga eramu ehitusel deklareerimata tööjõudu ja saab tasu sula­rahas, mida omakorda kasutatakse ümbrikupalkade maksmiseks ka ametlikel ehitustöödel, näiteks riigihangetel alltöövõttu tehes,” selgitas Värk.

Tema sõnul loodavad ettevõtjad sularahas arveldades ehitada maja käibemaksu võrra odavamalt.

Eramute kontroll algab Harjumaalt sel nädalal. Piiritalo ütles, et ettevõtjaid tulekust ei teavitata ja 50 revidenti läheb vaatama kokku 103 objekti. Suve jooksul tehakse kontrolle üle Eesti.

Piiritalo hinnangul võib sularahas arveldamise initsiatiiv tulla nii ehitajalt kui ka töö tellijalt, sest mõlemad võivad kasu loota. “Eraisikust tellija saab eramu odavamalt ehitatud ning äriühing saab käibe varjamise kaudu kasutada raha töötajatele ümbrikupalga maksmiseks ja selleks, et omanikutulu ettevõttest maksuvabalt välja viia,” rääkis Piiritalo.

Ettevõtjad: miski pole nii mustvalge. Ehitus­ettevõtte Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et kuigi nende ettevõte eramuehituse turul ei osale, ei usu ta kõrvaltvaatajana, et asi on nii must või valge, nagu maksuamet on kirjeldanud.

“Seal on olukord keeruline, kuna töid võivad teha nii omanikud, tema sõbrad ja tuttavad, üksikud palgatud töölised või brigaadid, mis omakorda tähendab, et makse­viisideks on võimalusi seinast seina, sealhulgas ka sularahas arveldamiseks,” ütles Vink.

Ehitusettevõtte EKO Majad juhatuse esimees Peeter Eljas ütles, et tema kõrvu on jõudnud igasuguseid jutte, kuid enda ettevõttes ajab ta asju korrektselt. “Kui meie oleme peatöövõtjad ja ehitajad, kes töö teevad, on alltöövõtjad, siis meie suhtleme  nendega, nemad teevad töö ära ja esitavad meile akti ning  meie tasume akti alusel. Meil näiteks sula­rahakontot polegi,” rääkis Eljas. Ta ei arva, et maksuameti töö võiks erilist tulemust anda. “Ma ei usu, et sel nüüd  puhastav toime oleks, et paugupealt on kõik roosiline. On varemgi ju tehtud neid. Eks see on nagu politseireid teedel, korraks raputab,” märkis Eljas.

Tööpuudus teeb asja keerulisemaks. Eljas rääkis, et kui valitseb tööpuudus, tehakse ehitussektoris kõike, mis vähegi võimalik. “Kui talumees kutsub sõbrapoisi külla ja küsib, kas teed mulle selle ära, ja sõbrapoiss küsib, palju sa annad selle eest, siis saavad nad omavahel kaubale. Tavaliselt tuleb naaber ju ikka naabrile appi ja teinekord tehakse asju ka talgute korras – kust siis see riik selle raha võtab?” küsis Eljas vihjates, et maksuasjad pole alati üheselt mõistetavad.

Kas selliseid töid tehakse tihti ja kas ­Eljas ka skeemidest kuulnud on, ta öelda ei osanud. “Kui selliseid asju tehakse, siis on see ilmselt poolte­vaheline asi ja üritatakse avalikult teemat vältida.”