Paldiski poliitikute dilemma

26. mai 2014, 07:59

Kuna Paldiski linna juhtimine on põimunud paari suurärimehe ärihuvidega ning rida linna poliitikuid on samade ärimeeste palgal, on oluline jälgida, kuidas poliitikud on volikogus käitunud tööandja kasuks tehtud otsuste vastuvõtmisel.

Paldiski linna volikogus on praegu kaks suurt jõudu, Paldiski Sadamate ASi omaniku Aleksei Tšuletsiga seotud valimisliit Põhjasadam ning kütuseärimehe Heiti Häälega seotud valimisliit Uus Laine.

Poliitiku jaoks on volikogus ärimehe kui tema tööandja huvides tehtavate otsuste puhul piir lubatu ja seaduserikkumise vahel õhuke, korruptsioonioht võib tekkida ka tööandja huvides vastuvõetavate üksikaktide puhul.

Koos kukutati Mölderi võim

Pikki aastaid valitses linna Jaan Mölder. Et tal tekkis terav vastasseis Paldiski Põhjasadama mõjukate omanikega, otsustasid viimased sekkuda linna juhtimisse. Mäletate tragikoomilisi uudiseid, kuidas tollane Põhjasadama juhatuse liige Robert Antropov ja Mölder üksteise võidu enne valimisi kirjutasid Paldiskisse elanikke sisse. Kõik ikka selleks, et endale rohkem hääli tagada ja võimule saada-jääda.

Vahepeal panid Tšuletsi ja Häälega seotud valimisliidud Möldri võimult kukutamiseks volikogus seljad kokku. Ühiselt toetati mõlema ärimehe firmadele vajalikke otsuseid.

Kaalukauss kaldus Tšuletsi poolele

Peale eelmise aasta kohalike omavalitsuste volikogu valimisi on kaalukauss kaldunud aga Tšuletsi poole. Valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideerinutest on praeguses 13-liikmelises Paldiski volikogus kuus saadikut. Lisaks on kaasatud vahepeal põlu all olnud keskerakondlane Kaupo Kallas, andes talle volikogu esimehe koha  ja juhatuse liikme koha linnale kuuluvas Paldiski Linnahoolduse OÜs.

Valimisliidu Põhjasadam esinumbrina volikogusse valitud, kuid selles liikmelisuse peatanud Tšuletsist ongi sisuliselt saanud Paldiski peremees. Uus Laine hoiab aga madalat profiili, väidetavalt on Hääl andnud soovituse võimulolijaid mitte ärritada, et mitte anda põhjust Hääle firmade detailplaneeringute jm linnavõimu otsuseid vajavate otsuste pidurdamiseks.

Praegustest volikogu liikmetest töötab kaks Paldiski Sadamate ASis ning veel kaks selle tütarfirmades. Paldiski linnavalitsuse neljast liikmest on kolm valimisliidust Põhjasadam ning neist üks töötab Paldiski Sadamate ASis.

"Tšulets poliitikasse ei sekku"

Paldiski Sadamate ASi nõukogu esimehe Aleksei Mürisepa sõnul saavad nende töötajatest volikogu liikmed ise aru, et linna kinnistute müük aitab linna eelarvet finantseerida.

Te juhiseid ei anna, kuidas tuleb volikogus hääletada ja igaüks on otsustes vaba? “Nad saavad aru, et see on linna ja seeläbi nende tulevik ka, kui midagi müüakse. See aitab linnal ots-otsaga kokku tulla,” märkis Mürisep, kelle kinnitusel Põhjasadama omanik Tšulets eriti kohalikku poliitikasse ei sekku. “Tal on muud tegemised, kui ta on Eestis,” lisas ta.

TASUB TEADA
Linnale kuuluvate kinnistute müük Paldiski Sadamatele
Viimaste aastate jooksul on linn müünud mitmeid kinnistuid kas siis otsustuskorras või enampakkumisel Paldiski Sadamate ASile.
Ettevõttest palka saavad volikogu liikmed on ainult korra ennast hääletamiselt taandanud. See juhtus 28. aprillil 2011, kui volikogu kinnitas Salavat Julajevi tee 3 kinnistu müügi. Tookord taandasid Ene Martsepp, Julia Romanova ja Tatjana Babarõkina end hääletusest põhjendusel, et nad töötavad Paldiski Põhjasadamas.
Ülejäänud nelja kinnistu müügi hääletamistel pole aga taandusi tehtud.

Saadikutele ei saa juriidiliselt midagi ette heita, sest sel ajal kehtinud korruptsioonivastase seaduse järgi ei loetud otsuse tegemist tööandja suhtes huvide konflikti olukorraks.

Selle aasta veebruari lõpul kinnitas Paldiski linnavolikogu avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused Peetri tn 43a kinnistu müügiks Paldiski Sadamate ASile. Otsus kinnitati volikogus seekord ilma hääletuseta.

Kompromiss Paldiski linnavalitsuse ja OÜ Altoona vahel
Jaan Mölderi linnapeaks oleku ajal kasvas lumepallina konflikt linna ja Põhjasadama omanike vahel seoses OÜ Altoona tegevusega. Altoonal ja Paldiski Sadamatel on sama omanik, Hollandi Antillidel registreeritud CNP Investments N.V.

Paldiski linnavalitsus koostas 2008. aastal Altoonale hulgaliselt ettekirjutusi seoses Majaka tee kinnistutel toimunud ebaseaduslike ehitustega. Ettekirjutuste täitmatajätmine tõi ettevõttele sunniraha nõuded ja täitemenetluse. Väljanõutav summa küündis 285 000 euroni. Altoona vaidlustas need kohtus.

2012. aasta sügisel tegi Altoona linnavalitsusele kompromissettepaneku loobuda ettekirjutuste järgi tehtud sunniraha nõuetest ning kohustus tasuma linna eelarvesse 40 000 eurot, mida kasutatakse Paldiski Vene Gümnaasiumi staadioni renoveerimiseks.

Otsuse poolt oli seitse volikogu liiget, nende seas ka kaks Põhjasadama töötajat. Tšulets ja valimisliit Põhjasadam rakendasid staadioni renoveerimise ka valimisvankri ette, kui sadama heateo linnale.

Linnale kinnistu ostmine Paldiski Sadamate ASilt
Linnavalitsus korraldas linnale esindusruumide ostmiseks vähempakkumise. Ainsa osalejana pakkus Paldiski Sadamate AS Rae tn 32 kinnistuga. Tühjana seisnud endise hotell- restoran Valge Laev eest küsiti 250 000 eurot. Volikogu otsustas tehingu lubamise 2012.a maikuus. Viie poolthääletanu seas olid ka kaks Põhjasadama töötajat.

Hääle palgalised taandavad end agaramalt

Heiti Hääle firmadest palka saavad valimisliidu Uus Laine poliitikud on Paldiski volikogus ennast otsustamistelt palju agaramalt taandanud. Küsimusi tekitab, kas piisab, kui taandatakse ennast ainult selle ettevõtte huvides tehtavate otsuste juurest, kust poliitik palka saab, või peaks ennast taandama ka tööandja teiste firmade huvides tehtavate otsuste juures.

Nikolai Pitšugov oli 2011. aasta novembrini Hääle firmade OÜ Paldiski Tehnopark ja Paldiski Arendamise ASi juhatuse liige. Eelmise koosseisu volikogu esimehena on Pitšugov ennast taandanud nimetatud ettevõtete linnaga tehtud tehingute kinnitamisel. Küll on ta osalenud teiste Häälega seotud firmade huvides tehtud otsustamistel.

Mõned näited

2011. aasta 16. juunil otsustas volikogu müüa Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistud müüa BaltKaz Holdings OÜ-le. Poolt hääletasid ka Pitšugov ja Alexela Terminali ning Pakri Plazaga seotud olnud Jaanus Saat.

Kuu aega varem toimunud volikogu istungil hääletati Sadama tn 28c, Harutee lõik 1 ja 2 kinnistute müüki Alexela Terminalile. Siis Saat taandas ennast, kuid Pitšugov hääletas otsuste poolt.

Mullu 25. aprillil otsustati linnavara otsustuskorras rendile andmist. Pitšugov tutvustas otsuse eelnõud: kuna lepinguosaline aastast 2009 on olnud Alexela Terminal, siis teen muudatusettepaneku asendada Uus Laine eelnõus Alexela Terminaliga. Osa Pakri tn 7 kinnistu (staadion) rendileandmist toetasid ka Saat ja Pitšugov.

Eelmise aasta 30. detsembril toimunud volikogu istungil sõnas Saat ühe Häälega seotud firma kinnistu detailplaneeringu osalise kehtestamise eel: “taandan ennast hääletamisest ja arutelust selles päevakorrapunktis. Tegemist on minu tööandjaga.”

Pitšugovi, kes praegu on Hääle suuromandis oleva Kadaka Varahaldus nõukogu liige, tegevust ajavahemikul 2010-2012 uuris ka korruptsioonikuritegude büroo.

Eelmise aasta märtsis vastas uurija tollase opositsiooniliikme Andrei Martõnjaki esitatud kuriteoavaldusele, et Pitsugovi tegevuses puudus kuriteo süükoosseis. Martõnjaki arvates oli volikogu esimees Pitsugov jätnud ennast mitmetest otsustamistest taandamata.

Küll leidis korruptsioonikuritegude büroo uurija, et Pitšugov eiras korduvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse punkti, mille kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta ka volikogu üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt. Volikogu esimehe sellistele eksimustele saavad hinnangu anda aga Paldiski linnavolikogu liikmed, nentis uurija.

Pitšugov ütles paar aastat tagasi Äripäevale, et see on iga linnavoliniku südametunnistuse asi, kas nad hääletavad tööandja huvide eest või mitte.
“Minu seisukohad antud küsimuses ei ole muutunud ehk iga volikogu liige peab suutma ise otsustada ning oskama lugeda korruptsioonivastast seadust,” märkis Pitšugov nüüd.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. May 2014, 07:59
Otsi:

Ava täpsem otsing