Poliitiline maavärin Euroopa Liidus

Euroopa Parlamendi uues koosseisus moodustavad Euroopa tihedamat lõimumist vastustavad parteid vähemalt veerandi, võib-olla isegi 30%, võrreldes 20%ga parlamendi senises koosseisus.

Selliste arengute üks võimalik tagajärg on näiteks see, et Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepe  saab kaikad kodaraisse. Tegemist on lepinguga, mis aitaks ergutada ELi ja USA majanduskasvu ja kindlustaks, et ka edaspidi jääb jäme ots rahvusvahelistes standardites arenenud riikide kätte.

Löögi all vaba liikumine. Samuti võib populistide pärituulest eeldada surve kasvu immigratsiooni ja tööjõu vaba liikumise piiramiseks, kuna just see teema oli populistide valimiskampaanias reljeefselt esil.

Tõsisem mõju võibki tulla selle kaudu, kuidas populistide edu mõjutab uues parlamendis jätkuvalt enamusse jäänud põhivooluparteide kurssi.

Kõige suurem oli ELi vastaste edu Prantsusmaal, Suurbritannias ja Taanis. Isegi Saksamaal sai esmakordselt europarlamenti partei, mis toetab rahaliidu lagunemist.

Valdav enamus sakslastest toetas siiski Angela Merkeli senise kursi jätkumist, mis tähendab, et nn Prantsuse-Saksa telg Euroopas kisub eri suundades.

Itaalia positiivne erand. Erand oli Itaalia, kus valimised võitis ülekaalukalt, 40,8%ga, noore peaministri Matteo Renzi vasaktsentristlik Demokraatide partei.  Renzile oli see valijatelt esimene tagasiside riigis käivitatud reformidele. Koomik Beppe Grillo eurovastane Viie Tärni liikumine jäi 21,2%ga teiseks.

Prantsusmaal sai Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne 25% häältest, võites esmakordselt üleriigilised valimised. Partei programmis on rahaliidust väljaastumine, vabakaubanduskõneluste katkestamine USAga ja riigipiiride sulgemine.  Kõrge tööpuudus ja paigal tammuv majandus on selliste teemade jaoks vastuvõtlik pinnas.

“Suveräänne rahvas on selgelt oma arvamuse öelnud,” ütles Marine Le Pen. “Suveräänne rahvas on öelnud, et tahab oma tuleviku ohjad tagasi enda kätte võtta. Nad ei taha, et nende üle valitsevad mujal tehtud otsused, mida nemad pole ei soovinud ega valinud. Nad on delegeerinud meile tohutu vastutuse hakata nende valikut ellu viima.”

Marine Le Peni isa, kes partei asutas, nimetas omal ajal immigratsiooni lahenduseks Ebola viirust. Tütar on Rahvusrinde retoorikat siludes parteist juba salongikõlbuliku alternatiivi loonud.

Suurbritannias võitis valimised ülekaalukakalt 28%ga Iseseisvuspartei (UKIP) eesotsas Nigel Farage’iga, kes valimiseelsetes teledebattides ütles end imetlevat Venemaa presidenti Vladimir Putinit ning süüdistas ELi, et selle käed on Ukrainas verega määritud. Farage’i peamine valimisratsu oli sisseränne – kõigil ELi 400 miljonil kodanikul on vaba voli Suurbritanniasse tööle tulla.

Briti peaminister David Cameron ütles eile, et UKIPi edu ei ole muutunud plaane korraldada 2017. aastal referendum Suurbritannia jätkamise üle ELis.

Euroskepsis süvenes ka Põhjalas, kus Soome ­Põlissoomlased olid 12,9%ga suuruselt kolmas partei, edestades sotsiaaldemokraate. Ent parlamenti pääsesid ka tugevad eurofiilid, teiste seas Soome Keskerakonna mandaadiga Euroopa Komisjoni senine rahandusvolinik Olli Rehn.

Rootsis said esimest korda parlamenti nii immigratsioonivastased Rootsi demokraadid kui ka feministid, suurimaks kaotajaks loetakse pikalt võimul olnud peaminister Fredrik Reinfeldti ­Moderaatide parteid. Taanis oli euroskeptiline Taani Rahvapartei 26,6%ga valimiste võitja.

“Viimased kuus kuud lastetoetuste ja teistest ELi riikidest tulnud töötajatele makstavate toetuste üle käinud debatt viis valijad äratundmisele, et see pole see Euroopa Liit, mida neile lubati,” tsiteeris agentuur Bloomberg Taani rahvapartei juhti Kristian Thulesen Dahli. “See tõi valijad välja, et öelda oma seisukoht ja asju muuta.”

Kreekas, mis vajas esimesena euroala riikidest 2010. aastal abiprogrammi, võitis radikaalne vasakpartei Syriza. Neonatsid tulid 9,3%ga kolmandaks. Nii suurt enamust radikaalsed parteid siiski ei saavutanud, et kõigutada Kreeka valitsust.

Millist mõju ELi vastased ja euroskeptilised jõud Euroopa Parlamendis etendama hakkavad, sõltub sellest, kui ühtseks suudetakse see kirju grupp erinevaid jõude liita. Mõni analüütik ütles eile, et parlament jätkab nii nagu ennegi.

Tuleb reageerida. Maailma ühe suurima võlakirjafondi PIMCO endine juht Mohamed El-Erian manitses Euroopa põhivoolu parteisid kuulama Prantsusmaa peaministri hoiatust, et sellisele šokile tuleb reageerida. Reageerida sellega, et asutakse otsustavalt kõrvaldama probleeme, mis Euroopa majanduskasvu ja töökohtade teket takistavad, kirjutas ta ajalehes Financial Times.

Nii on Euroopa projekti ohustaval äärmuslusel vähem viljakat pinnast.

Juncker: mina võitsin

Mina võitsin valimised, teatas eile Euroopa Parlamendi valimistel suurima toetuse saanud Euroopa Rahvapartei (EPP) esikandidaat Euroopa Komisjoni juhi kohale Jean-Claude Juncker.

EPP sai 751 kohaga parlamendis 214 kohta (28,5%). Teisel kohal olid sotsiaaldemokraadid 189 kohaga. Tugeva tõusu teinud euroskeptiliste ja -vastaste parteide osakaaluks hinnatakse uues parlamendis 30% eelmise koosseisu 20% asemel.

Valimiskampaanias seadsid suurimad fraktsioonid esimest korda üles nn esinumbrid, kelle seast parlamendi arvates peaks valimistulemuste põhjal tulema Euroopa Komisjoni järgmine president.

Mida arvavad Euroopa ­Komisjoni uue juhi valimise viisist liikmesriigid, seda kogunevad valitsusjuhid Brüsselisse arutama juba täna õhtul, kus esimesed põhimõtted märgitakse maha õhtusöögi vormis.

Ülemkogu president Herman Van Rompuy loodab valitsusjuhtide arutelult mandaati konsultatsioonide alustamiseks Euroopa Parlamendiga.

Riigijuhtidest on näiteks Suur­britannia peaminister ­David Cameron teatanud, et Suur­britannia ei toeta ühtegi seni üles seatud “esikandidaati”.

Eesti seisukoht on, et meil ei ole otseselt midagi Junckeri kandidatuuri vastu.

 

Enamus eurooplasi jättis valimistel käimata

Euroopa Parlamendi valimistel oli kõige enam neid, kes valimistel ei osalenud, Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides.

% valimisõiguslikest isikutest, kes ­Euroopa Parlamendi valimistel ei osalenud:Slovakkia 87Tšehhi 80,5Sloveenia 79Poola 77,3Horvaatia 75,7Ungari 70,8Läti 70Portugal 65,5Rumeenia 65,3Suurbritannia 64Eesti 63,6Holland 63Leedu 62,7Bulgaaria 59,8Soome 59,1Küpros 57,6Prantsusmaa 56,5Hispaania 56,5Austria 55Saksamaa 52,1Rootsi 49Iirimaa 48,8Taani 45Kreeka 42,6Itaalia 40Malta 25,2Belgia 10Luksemburg 10

Populistlikud parteid Euroopas võidukad

Euroopa Parlamendi valimistel kogusid üle Euroopa suure toetuse populistlikud ja euro­skeptilised/ELi vastased parteid.

Euroskeptiliste populistlike parteide edu nii spektri paremas kui ka vasakus servas:Taani: 26,6% Taani Rahvapartei (võitis valimised), 8% Rahvaliikumine ELi vastuItaalia: 21,2% Viie Tärni Liikumine (endise koomiku Beppe Grillo partei)Prantsusmaa: 25% Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne (võitis valimised)Austria: 19,5% VabadusparteiSuurbritannia: 29% Iseseisvuspartei (võitis valimised)Ungari: 14,6% JobbikHolland: 19,9% Geert Wildersi VabadusparteiSoome: 12,9% Põlissoomlased (tulid kolmandaks) Rootsi: 9,7% Rootsi Demokraadid (pääsesid esimest korda parlamenti)Kreeka: 26,6% vasakradikaalid Syriza (võitsid), 9,4% paremradikaalne Kuldne KoidikSaksamaa: 7% AfD (Eurovastane Alternatiiv Saksamaa Jaoks), 1% neonatside partei NPD