Nordecon kavatseb noppida vaid magusaid kirsse

“Viimasel ajal on muret tuntud Nordeconi likviidsuse pärast. Võin kinnitada, et firma on heas vormis, hästi treenitud ja minul seda hirmu ei ole,” rääkis ehitusettevõtte nõukogu esimees ja suuromanik Toomas Luman eile Nordeconi aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Mullu kasvas Nordeconi käive aastaga 9% võrra, 174 miljonile eurole ja puhaskasum oli 4,6 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul oli see hea tulemus, mida loodetakse järgmisel kolmel aastal veelgi parandada.

Ettevõtte juht Jaano Vink tõdes, et olukord ehitusturul on jätkuvalt sportlik ja konkurentsitihe. Kuna ehitusmahud vähenevad, siis kavatseb firma eelkõige keskenduda kulude kokkuhoiule, kasumlikkuse parandamisele ja selle hoidmisele. “Foorumitest võib lugeda, et aktsionärid on mures selle pärast, et Nordeconi portfelli maht kukub. See on aga teadlik tegevus, et portfelli kunstlikult mitte kasvatada,” märkis Vink, kelle sõnul keskendutakse vaid nendele projektidele, kust on võimalik teenida kasumit.

Tänavust mahtu mõjutab Vingi sõnul ka asjaolu, et Euroopa Liidu rahastamisperiood pole veel käima läinud. Mis omakorda vähendab teede- ja kanalisatsioonitööde kogumahtu 50% võrra.

Välisturgudele endiselt ei torma. Kui Merko sihib jätkuvalt välisturge, siis Nordeconi juhtkond hoiab konservatiivsemat joont ja kavatseb edaspidigi keskenduda koduturule. “Tunneme Eesti turgu nii hästi ja pole mõtet liigseid riske võtta,” rääkis Vink.

Vingi sõnul pole keskkond Lätis nii palju paranenud, et firma julgeks seal suuri projekte ette võtta. Tegevust Lätis ja Leedus mõjutab juhi kinnitusel ka see, et Euroopa Liidu rahastamises on vaheperiood ja seega pole suuri teedeehituse projekte. “Kui uus rahastamisperiood saab tuleval aastal jalad alla, on lootust, et Lätis-Leedus alustatakse uuesti aktiivsemat tegevust,” rääkis Vink.

Samuti jäävad oma aega ootama kaks kinnistut Ukrainas, mida firma müüa ei kavatse, ja sobival ajal alustatakse seal taas tegevust.

Vingi kinnitusel pole ka Soomet maha maetud. “Soome suunal oleme vaikselt tegemas nii-öelda musta tööd ja näeme näiteks, et betoonitöödes suudaksime seal küll konkurentsi pakkuda,” rääkis ta.

Üllatas dividendidega. Ettevõte üllatas tänavu nii analüütikuid kui ka aktsionäre dividendimaksetega. Üldkoosoleku otsusega makstakse välja dividende 0,03 eurot aktsia kohta, mis tähendab aktsia hinda arvestades umbes 3,1protsendilist dividendimäära. Viimati maksis Nordecon dividende 2009. aastal, 0,06 eurot aktsia kohta.

“Kavatseme taastada kuni kriisiaastateni kestnud dividendiväljamaksed, eesmärk on maksta igal aastal dividendidena välja vähemalt 15% maksueelsest kasumist,” sõnas Vink.

Koosolekul võeti vastu ka Nordeconi nõu­kogu tehtud ettepanek suurendada juhtkonna motiveerimiseks loodud aktsiaoptsiooni programmi rakendamiseks ettevõtte aktsiakapitali, emiteerides üle pooleteise miljoni uue nimiväärtuseta aktsia. Ettepaneku järgi on Nordeconil õigus väljastada aktsiaoptsioone kokku kuni 1 618 755 aktsia omandamiseks. Seega suureneks aktsiakapital senisega võrreldes 32 375 483 aktsiale.

Lumani sõnul on see mõeldud juhtkonna motiveerimiseks, et tulevatel aastatel oleksid veelgi paremad majandustulemused. “Me ei anna midagi tasuta ja juhtkonnale on seatud täpsed nõudmised,” rääkis Luman.

Plaanid tulevikuks. Vingi sõnul on tasapisi seljataha jääv kriis näidanud, et Nordeconi otsus hoida tasakaalus hoonete ja rajatiste ehitamist on ennast ära tasunud. “Jätkame sama strateegiaga ka edaspidi. Leiame, et parematel päevadel saab mõlema pealt ka korralikult teenida,” märkis Vink.

Üheks märkimisväärseks trendiks on juhi sõnul ka see, et riigi osakaal tellimustes oli mullu 20% ja see langeb. “Praegu on meie ainus riigihange ­Pauluse kirik Tartus. See näitab, et liigume aina enam eratellimuste suunas,” rääkis Vink.

Aastaks 2017 on juhi sõnul eesmärk saada bruto­kasumi ja EBITDA (äritegevuse kasum enne intresse, tulumaksu ja amortisatsioonikulu) määraks müügitulust vähemalt 8% ja 6%.

“Samuti soovime, et meie enda elamuarenduse osakaal Eestis tõuseks selleks ajaks kuni 5%-le müügitulust. Meie olemasolevat maa­portfelli ­arvestades võin öelda, et see on saavutatav eesmärk,” märkis Vink.

Suurim erainvestor: usun Eesti firmadesse

Mul on Eesti ettevõtetesse usku, rääkis viimastel aastatel Tallinna börsi suurimaks erainvestoriks kerkinud Sven ­Lennart Alpstal.

“Kui ma tegutsen siin riigis, siis tahan ka kohalikesse ettevõtetesse investeerida,” põhjendas eile Nordeconi aktsionäride korralisel üldkoosolekul käinud ­investor, miks ta on Tallinna börsi ettevõtetesse paigutanud miljoneid eurosid.

Alpstal teab, et viimasel ajal on palju diskuteeritud Tallinna börsi väikese käibe ja tehingute arvu üle. “Kui ehk välja arvata Stockholmi börs, siis samasuguseid trende näeb ju mujal lähiümbruses ka,” rääkis Alpstal.

Investor ei soovinud aga kommenteerida, miks ta on tõusnud Nordeconi suurimate investorite hulka. Samuti ei nõustunud ta andma pikemat selgitust oma teiste investeeringute kohta.

“Kui ma täna arvan ettevõtte kohta üht, siis aasta pärast võib olukord olla juba hoopis teine,” ütles seni avalikku tähelepanu vältinud investor lõpetuseks.

Alpstal investeerib Eesti börsifirmadesse ­Saaremaa ettevõtte ASi Luksusjaht kaudu. Tänavu aprilli seisuga oli tema portfelli väärtus 10 184 072 eurot. Kaks aastat järjest Äripäeva investorite TOPi võitnud investor on paigutanud 4,2 miljonit eurot Tallinkisse ja veidi enam kui kolm miljonit eurot Nordeconi. Lisaks kuuluvad tema portfelli Olympic Entertainment Groupi, Tallinna Kaubamaja, Baltika ja Premia Foodsi aktsiad.

Edukad investeeringud kergitasid kaatritootja 2012. aasta kasuminumbrit erakorraliselt 1,3 miljoni euro võrra. Tänu aktsiate ümberhindlusele suutis ettevõte aastaga kasumi tõsta 2,73 miljonilt 3,81 miljonile eurole.

 

Suuromaniku käes üle poole ettevõttest

Nordic Contractors AS 53,6730% Investar OÜ (Egon Mats)50% Luman ja Pojad OÜ (Liivi ja Toomas Luman)15% TL Holding­investeeringud OÜ

Luksusjaht AS  9,72Sven Lennart Alpstal