Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Igasse firmasse oma maksuametnik
Presidendi välja kuulutatud 1000euroste arvete deklareerimise kohustus toob ettevõtjatele kaasa tuhandetesse eurodesse ulatuvaid väljaminekuid. Kõigi peale kokku isegi kümnetesse miljonitesse.
Toetugem siinkohal kaubandus-tööstuskoja arvutustele, et seadusemuudatuse rakendamine toob ettevõtjatele ühekordset kulu umbes 15 miljonit eurot. Sellele lisandub iga-aastane halduskoormus suurusjärgus 40 miljonit eurot (pessimistlikumate arvutuste järgi koguni 80 miljonit).
Seega hinnanguliselt 300 miljoni euro suurusest maksupuudujäägist 30 miljoni euro kättesaamiseks koormatakse ettevõtjaid aastas 40 (80) miljoni eurose väljaminekuga. Pluss ühekordsed kulud. Pluss suur hulk rahulolematust.
Kallis maksuraha. Oletagem nüüd seda trendi utreerides, et riik soovib kogu maksuaugu erinevaid rakendusi kasutades täis toppida.
Sama proportsiooni jätkates saame tulemuse, et aastas 300 miljoni maksueuro kättesaamiseks oleks ettevõtjate õlule pandav koormis 400-800 miljonit eurot aastas, lisaks veel 150 miljoni jagu ühekordseid kulusid. Sellisele summale mõeldes oleks erinevate seadusemuudatuste väljamõtlemise asemel vist juba otstarbekam kohustada iga ettevõtet palkama n-ö oma maksuametnik, kes maksude tasumisel kohapeal silma peal hoiab.
Aga jah, raha võib ju nii kätte saada, ent nüüd juba niigi suure põntsu saanud ettevõtjate usaldusest oleks riik ilmselt siis täiesti ilma.