Puhkepäev. Külmetava kunstniku isa

Artikkel

- Uudised
- 29. mai 2014 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Külmetava kunstniku isa
Äsja Kumus avatud eesti klassikute raudvara hulka kuuluva Nikolai Triigi näitus eksponeerib märgiliste tööde kõrval mängu ilu ehk arvukalt valmisteostele eelnenud kavandeid.
Triigi loomingulised kujunemisaastad olid väga tihedad. Olles 1905. aasta revolutsioonisündmustest osavõtmise pärast
välja visatud mainekast Stieglitzi kunstikoolist Peterburis, naasis ta kodumaale Ants Laikmaa ateljeesse ja ühines Noor-Eesti liikumisega.
Veel samal aastal jõudis ta Noore-Eesti albumile kujundada ilmselt tema enim tuntud kujundi tulekandjast, mis on täna Eesti Kunstiakadeemia logo. 1908. aastal valmis Triigi nn külmetava kunstniku portree ehk “Konrad Mägi portree”.
Pideva reisimise mõju loomingule. Peterburist, kui lähimast suurimast kunstikeskusest ei suutnud Triik aga kaua eemal olla.
Ta leidis seal rakendust osava karikaturistina. Järgnes loomulikult Pariis, kuid suurlinnakärast eemale saamiseks veetis Triik aega ka Norras, mis on tema maastikumaali loomingule enim mõju avaldanud.
Juba 1908. aastal oli Triik tagasi Peterburis, seekord Nikolai Roerichi kunstikoolis, kus harrastati suurte müütiliste lugude jutustamist. Sellest ajast pärinevad Triigi rahvuseepilised, sümbolistlikud teemad ja rahvusromantilised maastikud.
Teatud süngus ja sotsiaalne tundlikkus, mille parimaks väljendusviisiks oli tingimata ekspressionism, said Triigi loomingule omasemaks aga Berliinis. Selle aja märgilisteks töödeks on söejoonistused “Suurlinn”, “Märter” ja “Jaht”.
Apokalüptilised, äärmiselt pingestatud ja intentsiivsed joonistused kujutavad tantsivat inimest peaga kandikul või ahnete koletiste jahti naisele.
Triigi pildialbum kultuuritegelastest. Murdepunktiks kogu eesti kunstiloos oli napilt poolteist aastast pärast iseseisvumist toimunud 1919. aasta eesti kunsti ülevaatenäitus, kus nii Triik kui Kristjan Raud kuulutati etableerunud klassikuteks noorte kirjanike poolt, kes puhusid tuult tiibadesse ainult uusimatesse kunstivooludesse ja suhtusid hävitavalt küpsematesse kunstnikesse.
Triigist sai aga hinnatud portretist, kelle tööde hulka kuulub arvukalt tollaste eesti kultuuritegelaste portreemaale. Ta erines teistest portretistidest esialgu sellepoolest, et ta armastas kujutada tervet inimfiguuri, mis võimaldas mängida kehahoiaku jms, kui et ainult kujutada inimesi rinnaportree stiilis.
Pärast seda tõmbus Triik tagasi ja pühendus õpetajatööle, 1933. aastal sai ta professoriks. Kui Triik alustas oma loometeed 1905. aastal sünnikoha Leetse motiividega, siis 1930. aastate lõpul, vahetult enne oma surma pöördus ta nende juurde tagasi.

Maal
“Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud”
Kumus, Weizenbergi 34 / Valge 1, TallinnNäitus on avatud kuni 28. septembrini
Hetkel kuum