Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsusliidu lubadustel krõbe hind

    Valitsusliidu üks pealtnäha kasulik lubadus on muuta ravimite infolehed kättesaadavaks ka inglise, soome ja vene keeles, kirjutas Meditsiiniuudised. Nii ravimitootjad kui ka ravimiamet on aga seda hinnanud ülimalt kulukaks ja vähese kasuteguriga tegevuseks. Sotsiaalministeerium hakkab teemaga sisulisemalt tegelema sügisel.

    Ravimitootjad soovivad ravimitootjate liidu juhi Riho Tapferi sõnul tähelepanu pöörata asjaoludele seoses lubadusega teha ravimite infolehed patsiendi nõudmisel apteegist kättesaadavaks nii inglise, vene kui ka soome keeles. “Balti riigid on näinud vaeva selleks, et kujundada välja ühtne Balti pakend kolmekeelsete patsiendi infolehtedega. Turgude väiksust arvestades on ühine pakend tihti ainus võimalus ravim kättesaadavaks teha,” rääkis ta. “Kui Eestil on plaanis ikkagi mingil moel tõlkida omal jõul infolehed vene keelde, peab arvestama sellega, et ei piisa ühekordsest tõlkest. Infoleht on ajas täienev ja mõningatel juhtudel on muudatused üsna sagedased, kuna ohutusalane teave uueneb pidevalt,” sõnas Tapfer.
    Pakend jääb väikseks. Tapferi sõnul on veel üks pragmaatiline probleem, mis puudutab pakendi mõõtmeid ja mahutavust. “Kui püüda lisada pakendisse veel kolm täiendavat keelt, tingib see vajaduse täiesti uue pakendi järele, mis omakorda eeldab ümberkorraldusi tootmises,” sõnas Tapfer. “Üsna selge on, et see toob  kaasa juba oluliselt suuremad kulud ravimile ja võib hoopis viia selleni, et seda ravimit ei saa üldse enam turustada.”
    Ravimiameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul on tegemist vana teemaga, juba 2012. aastal esitasid nad sotsiaalministeeriumile oma arvamuse. Muudatuste kulu ravimiametis oleks 100 000 eurot aastas (juurde tuleks palgata viis inimest – toim) ja saadav kasu vähene. Apteekrid küll ei peaks juurde õppima võõrkeeli, kuid samas kohustus ravimiinfot jagada jääb neile ikkagi ja parim on seda teha keeles, mida patsient oskab. Raudsepp lisas, et koalitsioonileppe lubadusega tegeldakse jõudumööda. Võrreldes 2012. aastaga on keeli juurde tulnud ja ka kulu on kasvanud. “Aga tegeleme analüüsiga nii, nagu valitsuse tööplaan ette näeb. Üldpõhimõttena ei  ole mingit kahtlust, et ravimiohutuse seisukohast peab ravimiinfost aru saama,” tõdes Raudsepp.
    Tema hinnangul on trükitud infolehtede tõlge ilmselt kulukaim variant, aga see selgub analüüside käigus.
    Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet sõnas, et ministeerium analüüsib  ja teeb ettepanekud infolehtede tõlkimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamiseks veel sellel aastal. “Arutame sügisel koostöös partneritega erinevate lahendusvariantide üle, et selgitada välja, kas ja mis mahus panna kohustusi tootjatele, apteekritele või riigile,” kinnitas ta.
    Plussiks lahked maksuhaldurid. Üks Eesti eelis
    Eestil on rahvusvahelises maksukonkurentsis nii plusse kui ka miinuseid, ent suuremas plaanis on lähinaabrid Läti ja Leedu meid edestanud, tõdes finantskonverentsil Big4 KPMG Baltics OÜ  maksu- ja õigusteenuste valdkonna juht Joel Zernask.
    Investoritele suurimate plussidena tõi Zernask välja meie tulumaksusüsteemi ning selle, et jaotamata kasumit ja saadud dividende ei maksustata, puudub exit tax, e-maksuamet on tasemel ja maksuhaldurid positiivselt meelestatud – kui mujal kipub maksuamet sarnanema pigem karistusasutusega, siis Eestis on nii, et kui kõike ei jõua maksta, on hea, kui maksad natukenegi. Oluline on ka kasvav maksulepingute portfell, kust aga puudub leping Venemaaga, mis on kujunemas tõsiseks takistuseks.
    Suurim miinus on puuduvad maksusoodustused investorite ligimeelitamiseks. Selles on suurim konkurent Läti, kus on ettevõtluskeskkonda parendatud – kehtestatud on sotsiaalmaksu lagi ning holding’utele kehtib maksuvabastus. Ka on Eesti puuduseks suured tööjõumaksud, mis on ka üks varimajanduse suure osakaalu põhjus. Lisaprobleem on vähene maksualane kohtupraktika – meie seadustes on palju tõlgendamisruumi, ent konkreetsemast maksukeskkonnast pärit ettevõtjad tahavad teada, kuidas asjad käivad. Seega on Eestis kasulik tegutseda kapitali-, mitte tööjõumahukas sektoris.
    Zernask võttis teema kokku soovitusega: “Eesti riik peaks olema pigem nagu kalakasvataja, mitte kalamees, kes kiiresti kõik kalad välja tahab õngitseda.”
    raamatupidaja.ee
     
     Tasub teada
    Joel Zernaski soovitused:
    Alandada tuleks üksikisiku tulumaksu määra, suurendada maksuvaba miinimumi. Kuigi maksumäär pole ELi mõistes kõrge, on meie palgad ja elatustase hoopis teisel tasemel.Kehtestada sotsiaalmaksulagi, mille maksimaalne määr oleks kolmekordne keskmine brutopalk, mis motiveeriks ettevõtjaid tagasi pöörduma klassikalise palgamaksustamise juurde.Alandada tuleks tulu- ja sotsiaalmaksu ajutiselt Eestis töötavate välismaa spetsialistide palkadelt.Väikefirmadele ja start-up’idele tuleks kehtestada maksusoodustused.Parandada tuleks osalusoptsioonide maksustamist – lühendada perioode ja laiendada rakendusala.Kehtestada tuleks mõistlikud päevaraha maksuvabad piirmäärad, nt indekseerides sihtriigipõhiselt.Töötajate tervisele tehtud kulud tuleks vabastada erisoodustusmaksudest.Litsentside ja patentide tulu tuleks vabastada tulumaksust või alandada selle määra.Kehtestada tuleks käibemaksu bad debt relie.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.