Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit sünnitab ühise energiaturu
Halb uudis on see, et Euroopa sõltub järjest enam imporditavast energiast ja meile mujalt maailmast esitatav igapäevane energiaarve on suurem kui miljard eurot. Hea uudis on, et Eesti energiabilanss on üsna tasakaalu lähedal.
Äsja avaldas Euroopa Komisjon liikmesriikide valitsusjuhtide tellitud analüüsi, milles lahatakse ELi energiatarbimist ja tehakse ettepanekuid varustuskindluse suurendamiseks.
Ukraina äratuskell. Energiajulgeolek, eriti gaasitarnete kindlus, on Euroopas taas päevakorral, sest paljude Euroopa riikide varustamisel gaasiga on võtmeriigiks Ukraina.
Ka 2009. aastal sattusid mitmed Ida-Euroopa riigid raskustesse, kui gaasitarned Ukrainas takerdusid. Ometi oli vaja veel teist Ukraina kriisi, et varustuskindlusega tõsisemalt tegelema hakataks.
Euroopa Komisjoni üks peamisi ettepanekuid on ühise energiaturu loomine juba tänavu. Koordineeritud energiahanked ja Euroopa Komisjoni abi läbirääkimistel tarnijatega parandaks ELi riikide positsiooni pikaajaliste energiatarnete lepingute sõlmimisel. Venemaalt tuleb 39% ELis tarbitavast gaasist ja kuue riigi puhul on sealt pärit kogu ostetav gaas.
Ühine energiaturg peaks toimima turujõududest lähtuvalt ja ühe riigi otsus ei tohiks kahjustada teise varustuskindlust. Lisaks õiguslikule raamistikule vajab ühine turg ka energiaühendusi, mille loomisel tuleb appi Euroopa Ühendamise Rahastu ja teised eurofondid.
Balti riigid ja Soome on gaasivarustuse mõttes energiasaared, või pigem poolsaare moodi saared, sest nad sõltuvad täies ulatuses ühest gaasitarnijast.
Hea on see, et Eesti ei sõltu gaasitarnetes Ukrainast ja Lätis asuv gaasihoidla lubab tarbijate varustamist ajutiselt jätkata ka tarneprobleemide korral.
Ligipääs Norra gaasile. Gaasitarnekanalite mitmekesistamiseks on tegevuskavas lisaks LNG-terminalile ning Eestit ja Soomet ühendavale gaasijuhtmele Balticconnector välja pakutud ka Leedu ja Poola gaasivõrgu ühendamine aastaks 2019, mis lõpetaks Baltimaade ja Soome gaasituru eraldatuse ülejäänud Euroopast.
See võimaldaks meile ligipääsu näiteks Norra gaasile. Jääb loota, et projektid ei takerdu asjasse puutuvate riikide erihuvide taha.