Milline on energeetika ja tööstuse tulevik?

Euroopa Liidu elektritootjate gaasinõudlus on  kolme aastaga kukkunud 33% ehk 51 miljardi kuupmeetri võrra, vahendas Bloomberg. See võrdub terve Prantsusmaa aastase gaasitarbimisega. Enne kui hüüda hurraa, et energiasõltumatus on kasvamas, võiks hoogu maha võtta.

“Kuna töötunde on vähe ja tasuvus on kahanemas või negatiivne, on hakanud gaasielektrijaamade omanikud sulgema kahjumlikke jaamu,” kirjutas Cedigaz.

Töötunde on vähe, kuna üha enam toodetakse elektrit tuulest ja päikesest, mis on ebastabiilne ja nõuaks asenduseks ikkagi tavaelektri tootmise võimsuse säilitamist. Irooniliselt mõeldes on alternatiiv muuta kõige tootmine nii paindlikuks, et kui tuul ei puhu ja päike ei paista, siis tööstus seisab. Või kuidas kompenseerida muus vormis elektritootjatele seda, et nende elektrijaamad tiksuvad kahjumis, sest roheline elekter tuleb osta esimesena?

Saksamaa tuumaenergia eitamine on ohtlik. See, et Saksamaa otsustas keerata selja tuumaenergiale ja suurendada taastuvenergia osakaalu, kätkeb endas ka riske.

Selline segu elektritootmisest, mis põhineks tuule- ja päikeseenergial, lisaks söe ja maagaasi põletamisel, on kallis. Saksamaa maksab üht kõrgemat elektri hinda maailmas tuumaenergiast eemaldumisele ja rohelise energia kasuks otsustamise tõttu. Reuters kirjutas Eurostatile tuginedes, et suure elektrinäljaga Saksa tööstusettevõtted maksid mullu umbes 15 eurosenti ehk 0,21 dollarit kWh eest. USAs on aga elektri hind langenud, sest maagaasi toodetakse ohtralt. Näiteks Lousianas maksab tööstusettevõtetele elekter vaid 0,055 dollarit kWh. Kui USAs maksab kohati elekter veerandi Saksamaa omast, võib see hakata mõjutama tervete tööstusharude tulevikku. Kas on mõtet toota energiamahukat toodangut võimalikult kõrge elektri hinnaga piirkondades?