Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bakuu-afääri selge hinnang
Reedel jõudis vahefinišisse Eesti esimene investeerimiskelmuse kohtuprotsess. Kuigi esimese astme otsus kaevatakse edasi ja ilmselt jõuab vaidlus lõpuks riigikohtusse, on Harju maakohtu kohtuniku Leo Kunmani langetatud otsus mitmes mõttes tähelepanuväärne.
Süüdimõistev otsus kuulutati investeerimiskelmuses välja Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja leedulasele Šarunas Skyriusele. Kelmusele kaasaaitamises mõisteti süüdi ka omaaegne lugupeetud investeerimisnõu pakkuja, Rain Tamme osalusega AS GFAS, mis varem kandis nime Gild Financial Advisory Services. Praegu on ettevõte likvideerimisel.
Rangemad karistused. Kohtunik mõistis seejuures süüalustele rangemad karistused, kui seda nõudis prokurör. See pole kohtupraktikas tavaline, eriti veel keerulisi või meelega keeruliseks aetud äritehinguid puudutavates vaidlustes. Otsus väljendab erinevate osapoolte selgitused ja faktoloogia ära kuulanud kohtuniku hinnangut kogu juhtumile ning kohtualuste tegevusele.
Lisaks rahuldas kohus süüaluste vastu esitatud 12 miljoni eurose tsiviilhagi ehk just nii suure kahju tekitasid kohtualused kohtuniku hinnangul oma tegevusega investoritele.
Äripäeva uuriv ajakirjanik Piret Reiljan on aastaid Bakuu-afääri ja kunagise eduka investeerimispangaga GILD seotud seltskonna tegevust harutanud. Ta on toonud avalikkuse ette skeemid, kuidas investorite raha varifirmade kaudu sihtkoha asemel mööda ilma laiali kanti. Näiteks liikus suurim osa Bakuu-projekti emissiooniga kogutud rahast Panama offshore-firma kaudu eri riikide pangakontodele märgetega “rehvid”, “toiduained”, “õhukonditsioneer” jne. Osa raha jõudis ka kohtualustega seotud firmadesse.
Usun, et lugejad on juba ammu aru saanud, mis oli nende tehingute eesmärk. Hea meel, et ka kohtunik sarnast arusaama jagas. Otsus näitab, et Eesti ärikeskkonnas ja õigusruumis pole selline skeemitamine sallitud. Kui keegi on usaldanud kellelegi teisele oma raha, siis ei tohi usaldust kuritarvitada ega hiljem oma pahategude vabandamiseks öelda, et äri ongi seotud riskidega ja investorid peavad saadud kahjuga leppima.
Järeldus poliitikuile. Ühtlasi võiksid valitsevad poliitikud teha juhtumist ühe olulise järelduse – et majanduskuriteo kahtlustega otsesemalt või ka kaudsemalt seotud inimesi ei sallita riigile olulistel ametikohtadel. Isegi siis, kui nad ise või nende tuttavad on kunagi toetanud Reformierakonda või mõnda teist võimuparteid.
Rahandusminister Jürgen Ligi hoidis näiteks Tõnis Haavelit Eesti Raudtee nõukogus ka pärast seda, kui mees oli prokuratuuri uurimise all. Haaveli äripartneri Rain Tamme on riigikogu kultuurikomisjon pannud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse, kus ta suunab ERRi tegevust.
Eesti poliitikute tüüpvabandus on olnud see, et kuni kohus pole kedagi lõplikult süüdi mõistnud, ei ole inimene ka süüdi. Bakuu-afäär näitas, et tegelikult võiks kehtida teistsugune põhimõte – kuni kellegi kohale kerkinud süüdistusi pole veenvalt ümber lükatud, ta riigile olulistes ametites tegutseda ei saa.
Kommentaar oli eetris eile Vikerraadios päevakommentaarina.