Eksperdid: nõrk Venemaa pöörab pilgu Aasiasse

“Venemaa majandus ei ole kokkukukkumise äärel, aga suurim probleem on see, et ta ei suuda toota kasvu,” rääkis Kazaks, kelle sõnul väheneb töökohtade arv Venemaal veelgi ja inimesed ei tunne, et asjad lähevad paremaks. “Ajalooliselt teame, et kui Venemaa on majanduslikult nõrk, siis ta võtab kasutusele majanduslikke asendus­tegevusi ja püüab poliitilist mõjuvõimu suurendada,” nentis Kazaks.

Tema hinnangul on vähetõenäoline, et seal lähiaastail mõni majandusime juhtub ning Lääne investorid pööravad pilgud pigem kasvu tõotavate arenenud turgude poole, samal ajal kui Venemaa võtab suuna Aasiale.

Kazaks möönis, et nii Ukraina kui ka Venemaa puhul mängib rolli suur korruptsiooni­tase ning tõenäoliselt siin positiivseid muutusi ei paista. “Me ei saa Venemaast eeldada, et nad ärkavad ühel hommikul üles ja lubavad vähem varastada,” leidis ta.

Kui Eesti naaberriikide Soome ja Venemaa väljavaated on nigelavõitu, siis suured Euroopa majandused, eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa, kasvavad Kazaksi sõnul samas rütmis, nagu nad oleksid seda varemgi teinud. “Euroopas ja  teistes arenenud majandustes on optimism hakanud kasvama ja kui oodatakse kasvu, siis ka käitutakse vastavalt,” toonitas ta. “Kahjuks arenevatel turgudel nagu Hiina ja Venemaa optimismi ei paista.”

Kazaks toonitas, et Lääne investorile on siiani loodud mulje, et Venemaast on saanud tõeline ­Euroopa riik, ent see on illusioon. “Venemaa aktsiaturg on odav ja sel on omad põhjused,” ütles ta. “Ärge investeerige võlakirjadesse, investeerige aktsiatesse ja sealjuures pidage silmas, mis riiki te investeerite,” soovitas Kazaks.

Börsid ronisid ülesmäge. Vaatamata Ukraina vere­valamistele ja Lääne Venemaa-suunalistele majandussanktsioonidele olid mõlema riigi börsid läinud kuul siiski maailma tootlikumate seas. Majandusfoorumil esinenud Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis intervjuus Äripäevale, et Vene aktsiaturg on küll sügavamast langusest taastunud, ent tegemist pole kasvava turuga.

“Venemaa majanduse suhtes on riskid nii tugevalt üleval, et selle koha pealt kasvu ei tohiks tulla,” ennustas Mertsina. Kui kriis vaibub, peaksid aktsiaturud tema hinnangul taastuma kriisieelsele tasemele ja seejärel hakkab tekkima optimism uue tuleviku suhtes. See-eest Venemaa makro­majanduslikud näitajad tema kinnitusel lähiaastail häid tulemusi ei näita.

Turud ooterežiimil. Ühest küljest on Mertsina sõnul Putini populaarsus järsult tõusnud, teisalt on välisinvestorid Venemaa suhtes seniajani suhteliselt ettevaatlikud. Abiks ei tule ka väga nõrk eratarbimine ja vähenenud investeeringud. “Turud on praegu ootaval positsioonil,” ütles ta.

Eesti majanduse väljavaatedki pole Mertsina kinnitusel teab mis roosilised. Positiivse külje pealt tõi ta siiski välja, et peamiste kaubanduspartnerite keskmine majanduskasv on paranemas ja see omakorda avab rohkem ekspordivõimalusi.

“Ekspordinumbrid on väga nõrgad, aga kui töötleva tööstuse ekspordist võtta välja elektroonikasektor, polegi see pilt väga halb,” selgitas ta. “Tundub, et üldine pilt ei ole halvemaks läinud.”­