Swedbank väärib kiitust efektiivsuse taotlemise eest

04. juuni 2014, 00:00

Mitu lennukit tõuseb Haapsalust õhku? Mitu kruiisi­laeva Haapsalus maabub? Need Swedbanki Lääne-Eesti regiooni direktori Egon Jekabseni sõnad Lääne Elu ajakirjanikule on nüüd uputatud vabanduste laviini alla. Siiski pole Swedbank suutnud muuta olematuks halba kommunikatsiooni oma otsuste põhjendamisel. Ent kehv kommunikatsioon on ka ainus, mida Swedbank kahetsema ja parandama peab.

Swedbanki otsus loobuda sularaha kasutamisest panga Haapsalu kontoris oli õige, samamoodi nagu palju kära tekitanud otsused sulgeda kahjumlikke sularahaautomaate ja pangakontoreid. Ei riik, omavalitsused ega kliendid saa ettevõttel keelata ärist väljuda või ette kirjutada, missuguseid teenuseid on ettevõte kohustatud osutama. Äripäev tunnustab Swedbanki efektiivsusele suunatuse eest – seda peab taotlema iga ettevõte.

Ajakirjanduse üksmeelne hukkamõist Swedbanki suhtes on ühelt poolt tulenenud panga ebaõnnestunud teavitustööst, teisalt aga ettevõtluse unustamisest panganduse kontekstis. Panga, nagu iga teise ettevõtte ülesanne, on teenida kasumit.

Tõsi, Eesti pangad on oma varade mahu juures kõige kasumlikumad Euroopa Liidus. Swedbanki Eesti üksus teenis eelmisel aastal 176 miljonit eurot puhaskasumit, aasta varem oli kasum 198 miljonit eurot.

Sotsiaalne vastutus. Jah, pank pole igas mõttes ettevõte nagu iga teine. Kahtlemata kuulub panga juurde sotsiaalse vastutuse mõõde, aga sellest ei tulene kahjumliku äri kohustus.

Sularaha käitlemine on rangete turvameetmete tõttu kallis – seda mitte ainult pangale, vaid ka kliendile. See on ka põhjus, miks suur osa elanikkonnast eelistab pangateenuseid kasutada internetis. Elektroonilised teenused pole mitte panganduse tulevik, vaid olevik, mida ei saa minevikuks tagasi keerata.

Sotsiaalne vastutus panga puhul peaks tähendama eelkõige klientide harimist, ja seda Swedbank enda sõnul teebki. Klientide ja omavalitsusjuhtide raevukad reaktsioonid aga tõendavad, et arenguruumi on siin maa ja ilm. Internetipanga õpetamine klientidele, kes sellega veel sina peal ei ole, peaks olema prioriteet.

Omavalitsuse roll. Arenguruumi on ka omavalitsusjuhtidel. Protest Swed­banki otsuse vastu näitab, et juhid ei mõista oma rolli. Omavalitsuse esmane ülesanne on luua soodsad tingimused ettevõtlusele. Ainult võimalus tööd teha ja tulu teenida on see, mis hoiab inimesi vähem asustatud piirkondadest lahkumast.

Kohalikele on panga lahkumine või selle pakutavate teenuste ahenemine tõepoolest märk ohust. Ent nõnda nagu väljarände pidurdamine on riigi mure, on see ka iga üksiku omavalitsuse mure.

Äripäeva veergudel on mitmel korral kajastamist leidnud olukorrad, kus omavalitsus ei osutu ettevõtjale mitte konstruktiivseks partneriks, vaid pigem kaigaste kodarasse loopijaks. Läänemaa omavalitsusjuhid ei proovinudki Swedbankiga koostööd teha, vaid mõistsid panga otsused häälekalt hukka.

Kliendile tuleb kasu selgeks teha. Swedbanki juhtum on pangandussektorile mitmeski mõttes õpetlik. Efektiivsusetaotlust tuleb avalikkusele veenvalt põhjendada. Sotsiaalset vastutustunnet ei pea ilmutama mitte ebaefektiivse äri, vaid klientide harimisega, suunates neid kasutama kanaleid, mis on ka kliendi enda seisukohast odavamad ja kiiremad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. June 2014, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing