Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööjõul napib õigeid oskusi
Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovituste järgi on Eesti nõrk koht õigete oskustega tööjõu puudus. Koguni kolm Eestile antud viiest soovitusest käsitlevad tööjõu oskuste arendamise vajadust.
Väheneva sündivuse ja vananeva rahvastiku taustal on majanduse jätkusuutlikuks arenguks oluline iga inimese panus tööturul. Seetõttu soovitab Euroopa Komisjon paremini kaasata tööturult kaua eemale jäänud inimesi: pikaajalisi töötuid, omakseid hooldavaid või osaliselt töövõime kaotanud inimesi. Viimaste tööellu tagasitoomiseks on juba algatatud töövõimereform, milleks on eurorahast kavandatud 169 miljonit eurot. Kuid reformi edukus sõltub eelkõige sellest, kui hästi suudetakse inimesi koolituse ja tööturuteenuste abil tööleminekuks ette valmistada.
Omavalitsuste teenused. Tööhõive suurendamisel mängivad olulist rolli ka omavalitsused, kelle pakutavate teenuste hulka kuuluvad sotsiaal-, hooldus-, lastehoiu- ja transporditeenused. Kui omavalitsus suudab neid heal tasemel pakkuda, siis soodustab see inimeste tööle siirdumist. Komisjon soovitabki ühtlasi parandada omavalitsuste võimekust pakkuda neile ülesandeks pandud teenuseid, et need oleksid ühtlase kvaliteediga kättesaadavad kõigis Eesti piirkondades.
Meie inimeste haridustase on üsna kõrge. Kui aga vaadata numbrite taha, siis selgub, et ligi kolmandik tööjõust ei ole omandanud pärast gümnaasiumi lõppu ühtegi eriala ning suur osa kutsekooli või ülikooli lõpetajad ei tööta õpitud erialal. Seetõttu ei ole inimeste oskused ja haridustase vastavuses ettevõtete tegelike vajadustega.
Täiend- ja ümberõpe. Kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks soovitab komisjon luua rohkem võimalusi täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks ning kutsehariduses kasutada oluliselt rohkem töökohapõhist õpet, mis seob õpingud paremini tulevase tööga.
Seega sõltub Eesti majandusedu tulevikus paljuski sellest, kui altid on täiskasvanud inimesed oma oskusi täiendama ning ümber õppima, kui hästi suudab haridussüsteem tööturu vajadustega kaasas käia ja kui targalt oskame oma inimesi tööturul rakendada.