Eesti tahab suunata elektrijuhtme Venemaalt läände

Siinset majandusarengut toetava elektrivarustuskindluse võti pole täielikult kohalikel kütustel põhinev elektritootmine, vaid piisavad välisühendused ja piisav sisemaine elektrivõrk, rääkis Veskimägi eilsel Eleringi energiakonverentsil.

Eleringi juhi sõnul on elektriturgude sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga reaalne teostada 2025. aastaks, et tagada Eesti elektrivarustuskindlus. Ta lisas, et Eesti sisevõrku tuleb hakata uuendama, sest paljud liinid on jõudmas eluea lõppu. Koos uuendamisega tuleks arvestada tarbimiskoormuste muutust, sest praegu on tihti tarbijad ja elektrivõrk eraldi kohtades.

Maal pole enam nii suurt võrku vaja. Veskimägi teatas tänavuses elektrivarustuskindluse aruandes, et 30–40 aastat tagasi ehitati piirkondlikud võrgud arvestusega, et suur kogus elektrit tarbitakse maal endiste ühismajandite keskustes. Kuna rahvastik liigub Tallinna, Tartusse ja Pärnusse ning tööstus koondub Ida-Virumaale, tuleks pealinna ja selle lähiümbruse võrku tugevdada. Maapiirkondades pole enam vaja senise suurusega elektrivõrku.

Eesti puhul peab Eleringi juht oluliseks Tallinna–Riia otseühenduse rajamist, samuti tuleks uuendada ühendusi läbi Valga. Eesti ja Vene elektrivõrkude eraldamiseks on plaanis Narva rajada 500 MW konverterjaam, mis lahutab sünkroonalad, aga võimaldab jätkata riikidevahelist võimsuse ülekannet.

Soome elektrisüsteemi haldava Fingrid Oyi juhatuse esimees Jukka Ruusunen nimetas konverentsil Venemaa elektri eksporti Soome usaldusväärseks ühenduseks, mis püsis aastaid madala hinnaga. Samas 2011. aastal Soome peaaegu kaotas Vene elektri impordi.

Ruusuneni sõnul on Venemaa elektri väärtus hommiku- ja õhtutundidel nii kõrge, et seda ei tasu enam Soome eksportida, sest selle kogumaksumus oleks ligi 50 eurot MWh kohta. Kuna Soomes on hinnad madalamad, siis pole keegi sellise tehinguga nõus.

Fingridi juhi teatel on Venemaa jõudnud olukorda, kus on pidanud hakkama Soomest elektrit importima. Ruusuneni sõnul on suvisel ajal Soomes elektrit vajalikust rohkem, mistõttu elektritootmise aeglustamise või peatamise asemel on kasulikum seda müüa. Tema sõnul võib see minna nii Baltimaadesse kui ka Venemaale.

Euroopa toetab Eesti plaani. Euroopa Komisjoni energeetikapeadirektoraadi energiaturgude osakonna juht Inge Bernaerts nõustus visiooniga, et välisühendused on sama olulised kui eraldiseisvad elektrijaamad. Samuti oli ta päri, et pelgalt kodumaise energia kasutamisega ei suudaks Eesti siinsetele tarbijatele pakkuda elektrit mõistliku hinna eest, mistõttu tuleks elektriturud integreerida.

“Kui me üritaksime seda teha isoleeritult, siis maksaks see tarbijatele palju rohkem. Seda hinda ei saa me lubada tarbijatel maksta, ei kodumajapidamistes ega tööstuses,” ütles Bernaerts.

Euroopa Komisjoni esindaja hinnangul tuleks Balti riikide vahelist turuintegratsiooni süvendada, mis aitaks kiirendada ühtlustumist ka ülejäänud ­Euroopa Liiduga.