Euroopa Keskpank pani turud rõkkama

“Draghi ja tema kaaslased mõtlevad, kuidas teha uus versioon ütlusest “teeme mida tahes”,” sõnas Coutts ja Co Suubritannia investeerimisjuht Alan Higgins. Euroopa Keskpank otsustas, et edaspidi peavad neil raha hoiustavad pangad selle eest maksma. Hoiuste intressimäär alandati nullilt protsendilt –0,1 protsendile ning see jõustub ­11. juunil. Sellega on Euroopa Keskpank maailma esimene suur keskpank, kes kehtestas hoiustele negatiivse intressimäära. Ühtlasi kärpis keskpank laenude baasintressimäära 0,1 protsendipunkti võrra, 0,15 protsendile.

“Kui Euroopa Keskpank kärbib hoiuse intressimäära, siis võetakse sellega pankadelt oluline kasumi teenimise allikas,” ütles Daiwa Capital Marketsi analüütik Tobias Blattner. “Euroopa Keskpank küll innustab panku laenama, kuid seda on raske teha, kui puudub krediidinõudlus.”

Kriitiline oli ka Credit Agricole CIB võlakirja­strateeg Orlando Green. “See ei aita kaasa raha­turu väljavaatele, sest pankadele ei kompenseerita enam riske, mida nad võtavad,” ütles Green Bloombergile. Tema sõnul on mõistlik langetada laenude baasintressimäära ja säilitada hoiuseintressimäär null protsendil.

Turud reageerisid otsusele siiski positiivselt. ­Euroopa aktsiate hinnad tõusid reaktsioonina ­Euroopa Keskpanga otsusele kärpida intressimäärasid ja lubadusele teatada täiendavatest rahapoliitilistest meetmetest. Laiapõhjaline Euroopa aktsiaindeks Stoxx 600 tõusis eile 1,5%. Seevastu euro kukkus USA dollari suhtes nelja kuu madalaimale tasemele, kuid osa langusest võttis euro tagasi. See on ka loogiline, sest enamik analüütikuid uskus negatiivse hoiuseintressimäära kehtestamist. Bloombergi küsitletud 50 analüütikust 32 ootas, et hoiuseintressimäär kärbitakse tasemele –0,1% ja 12 prognoosis, et uus määr on –0,15%. Vaid kuus analüütikut arvas, et hoiuseintressimäär jääb nullile.

Uued meetmed. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi tutvustas ka plaanitavaid lisameetmeid majanduse stimuleerimiseks. Draghi selgitas pressikonverentsil, et keskpank hakkab ostma lihtsaid ja läbipaistvaid erasektori võlakirju, mis on tagatud mittefinantssektori varadega. Keskpank soovib luua turgu väikese ja keskmise suurusega ette­võtete võlakirjadele. Sellistes ettevõtetes töötab 70% Euroopa Liidu erasektori töötajatest.

“Nad peavad midagi tegema, et vastata madalale inflatsioonile,” ütles Nomura Internationali vanemanalüütik Nick Matthews Bloombergile. “Investorid eeldavad, et keskpank võib rakendada täiendavaid näiteks ülilõtva rahapoliitikat.”

Draghi lööb säästmisele hingekella

Äripäev kirjutas juba esmaspäevases kaaneloos, et Euroopa Keskpank võib kehtestada negatiivsed hoiuseintressid.

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul mõjutab miinusmärgiga intressimäär laiemas plaanis negatiivselt kõiki säästjaid, pensionifonde ja elukindlustajaid. Ka laenuvõtjatele võivad intressimäärad tõusta, sest pangad soovivad kompenseerida kahjumit deposiitidelt.

Samas on keeruline mõjusid hinnata, sest suurematest keskpankadest pole keegi varem negatiivset hoiuseintressimäära rakendanud. “Edasine ahelreaktsioon sõltub sellest, kuidas reageerivad sellele kommertspangad – kas ohverdatakse kasumlikkust, tuuakse ka enda klientide hoiuste määrasid allapoole või tehakse laenuportfelli puhul intressimäärades korrigeerimisi,” analüüsis LHV analüütik Erko Rebane.

Ettevõtja ja investor Raivo Hein kirjutas Äripäevas, et ­Euroopa Keskpanga otsus intressimäärad negatiivseks teha muudab raha hoidmise pangadeposiitidel mõttetuks. Säästmine on aga investeerimise eeldus.