Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Logistika. Keskendu põhitegevusele

    Logistikapargis pinna rentimine aitab ettevõttel kokku hoida oma hoone ehitamise, haldamise ja hooldamise arvel. Lisaks võimaldab see ettevõttel keskenduda põhitegevusele, sest tugi­teenuste arendamisega ei ole vajadust tegeleda, kuna nende eest hoolitseb logistikapark.

    Logistikapargi kasutamine on pikaajaline protsess, seega valikut tehes on oluline lähtuda mitte ainut ruutmeetri hinnast, vaid ka asukohast ja ­pargi võimalustest.
    Logistikaparkide põhitegevus on lao- ja tööstuskinnisvara arendamine ning välja üürimine. “Lisaks ladude üürimisele pakume aktsiisilao ja tollilao teenust, tollivormistust ning  laadimisteenust,” loetles Riigiressursside Keskus OÜ (RRK) müügi- ja turundusjuht Jarno Sild.
    RRK arendatavate hoonekomplekside üldpind on kokku pea 160 000 ruutmeetrit ja logistikapargid asuvad Tallinnas, Maardus, Muugal, Tapal, Paides ja Narvas.
    Silla sõnul paiknevad RRK logistikaparkides eri ettevõtete laod, suuremate kaubanduskettide jaotuskeskused, samuti erinevat laadi tootmine. Nende kliendid on näiteks kumera joonega puit­põrandate tootja Bole OÜ, tekstiili ja madratsikangamüüja Deslee Clama (Deslee Baltic OÜ) ning loodussõbralike jahilaskemärklaudade tootja Green Clay Manufacturing. Lisaks nimetas Silla kliendina ka Norra ettevõtet Perfect Home, kes on Eestisse üle toonud terve logistikaosakonna – ettevõtte tootmine toimub Aasias, kuid kaup ladustatakse Eestis ja siit liigub see edasi juba Skandinaavia riikidesse.
    Norra ettevõtte kasutuses on Vana-Narva maantee logistikapargis ligi 5000 ruutmeetrit pinda. Pargis olevate hoonete pindala on kokku ligi 45 000 ruutmeetrit, kogu territoorium hõlmab 76 000 ruutmeetrit. Silla sõnul jõudis Norra ette­võte nendeni EASi kaudu. “Käisid vaatamas ja juhtus nii, et neile sobis just see pind, mis oli paras­jagu vabanemas. Klappis,” rääkis Sild aasta alguses alanud koostööst.
    Tallinnas ületab nõudlus pakkumise. RRK Tapa logistikapargi juhataja Riina Männiku sõnul on huvi rendilao ja sellega kaasnevate teenuste järele iga aastaga suurenenud. Tallinna piirkonna ladudes on pinnast isegi puudus. Linnast väljaspool saab ettevõte pakkuda vaba laopinda veel nii kaupade hoiustamiseks kui ka tööstuste arendamiseks, lisas Männik.
    RRK logistikaparkide üürihinnad varieeruvad Männiku sõnul alates 1,3 eurost ruutmeeri eest Tapal kuni 4 euroni ruutmeetri eest Tallinnas.
    Logistikaparkide teenuseid kasutavad ettevõtted, kellel pole endal piisavalt laopinda või puudub huvi see endale ehitada, selgitas Männik. Sellega jääb ettevõttel ära hoone ehitamise, haldamise ja hooldamise kulu. Männiku sõnul on rendilao teenuse kasutamine paljudele ettevõtetele lihtsam ja soodsam.
    Lisaks võimaldab logistikapark paindlikult suurendada ja vähendada laopinda. “Mahu vähenedes võib sellest ka loobuda,” tõi ta välja eelise.
    RRK müügi- ja turundusjuht Jarno Sild nimetas lisaks paindlikkusele rendilao kasutamise suurimaks plussiks rentnike võimalust keskenduda enda põhitegevusele. “Meie teha on see, et ettevõte ei peaks ennast vaevama kinnisvaraga seotud küsimustega, nagu hoolduskoristus, lumetõrje, tehnosüsteemid,” selgitas Sild.
    Määravaks teguriks tooraine lähedus. Aastal 2012 tegevust alustanud jahilaskemärkide tootja Green Clay Manufacturing OÜ (GCM) üürib Tapal asuvas RRK logistikapargis tootmis- ja laoruume 2012. aasta novembrist. Kokku on ettevõte üürile võtnud 1600 ruutmeetri suuruse pinna. “Renditavaid logistikapargi ruume kasutame 2/3 ulatuses tootmiseks ja 1/3 ulatuses laoruumidena,” selgitas Green Clay Manufacturing OÜ juhatuse liige Harri Tammis. Lisaks kasutab GCM ka logistikapargi olmeruume.
    “Tootmisettevõttena oleme seadnud endale eesmärgiks tegelda põhitegevusega: tootmine, tootearendus ja müük,” põhjendas Tammis otsust kasutada rendipinda. “Kindlasti on logistikapargi ­eeliseks see, et ei pea ennast killustama tugiteenuste arendamisega, sest seda kõike pakub logistika­park,” lisas ta.
    Ettevõtet mõjutas asukoha valikul eelkõige toorainetootja geograafiline paiknemine. “Tapa piirkonna ja Tapa logistikapargi kasuks langes valik esmalt just seetõttu, et meie tehas kasutab märklaudade tootmises looduslikke tooraineid, millest peamine on Rakke tehase lubjakivi,” selgitas Tammis.
    “Nüüd on selgunud, et Tapa on tootmisettevõttele hea paik, sest siin on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud tootmispersonali,” rääkis Tammis hiljem selgunud plussidest. Inimeste otsimisel kasutab GCM erinevaid kohalikke kanaleid, ka aja­lehte. Parim variant on Tammise sõnul juba ettevõttes töötavate inimeste soovitused.
    Tammis lisas, et firma kulu logistikapargi teenustele on ligikaudu 30 000 eurot aastas. Ruume plaanib ettevõte rentida pikaajaliselt. “Kindlasti esimesed 10 aastat,” märkis ta.
    Transiidi seisukohast perspektiivikas koht. Pinna rentimise perioodi pikkus oleneb rentniku äri iseloomust ehk kas tegevus on pikaajaline või on tegu lühiajalise projektiga. “Üldiselt hoiame kliendisuhteid ja keegi vähese aja tagant laopinna asukohta ei muuda. Meil on palju häid pikaajalisi kliente,” sõnas Sild, lisades, et lühemad koostööd algavad paarist-kolmest aastast, enamik on siiski oluliselt pikemad.
    Logistikapargi valikut mõjutab ka ettevõtte spetsiifika ja sellest tulenevad vajadused. “Tegureid on palju,” sõnas Sild. Näiteks võib olla Tapa logistikapargis ruumide rent eelistatud neile ettevõtetele, kellele mängib olulist rolli raudtee lähedus. “Seal jookseb väga mugavalt raudtee otse hoonete lähedal,” märkis Sild.
    Lisaks on olulised kriteeriumid sadamate lähedus, raudtee olemasolu, hea ühendus oluliste maanteedega ning objekti perspektiivikus transiidivaldkonna arenguid silmas pidades.
    Madalam ruutmeetri hind ei tähenda soodsat lõpphinda
    Arco Vara äripindade osakonna suurkliendihaldur Priit-Martti Ojari soovitab logistika­pargi valikul lähtuda mitte ­ainult ruutmeetri hinnast, vaid võtta arvesse ka ruumide kasutamise kogukulu.Logistikapargi valikul on oluline veenduda, et tarbitavate kommunaalteenuste (elekter, küte, gaas) võimsus oleks piisav. “Mõne pargi puhul võib olla probleeme veevarustusega – maht ei ole piisav või ressurss planeeritud,” selgitas Nehatu logistikapargis krunte pakkuv Arco Vara äripindade osakonna suurkliendihaldur Priit-­Martti Ojari.Teatud tüüpi ettevõtetele on aga vesi oluline. “Näiteks toiduainetööstuses, samuti puhastusvahendite valmistamisel või ­puhastusteenust pakkuvatel firmadel,” selgitas ta.
    Ettevõtetel erinevad soovid. Tootmisprotsesside puhul on lisaks vee mahule tihti oluline ka vee kvaliteet. Metallitööstusega seotud ettevõtjatele on aga tähtis hoone kõrgus, mis mõnes piirkonnas võib olla piiratud asukohaga seotud reeglite tõttu – seda näiteks lennujaama läheduses.“Kriteeriume on mitmeid. Elekter on valdavalt igal pool olemas, aga seda on ka alati lihtsam tuua. Suure veemahu kaugelt  toomine võib aga üsna kalliks osutuda,” sõnas Ojari.Rääkides üürikuludest, soovitas Arco Vara esindaja lähtuda logistikapargi teenuste valikul mitte ainult ruutmeetri hinnast, vaid võtta arvesse ruumide kasutamise kogukulu. “Esmapilgul madalam hind ei tähenda alati soodsamat lõpphinda,” hoiatas ta.Kommunaalkulude kõrval on oluline silmas pidada ka kauba ja toodangu liikumisega kaasnevaid kulutusi.
    Sobiv kaugus elamispiirkonnast. Oma rolli mängib ka logistikapargi kaugus elamispiirkondadest. “Üldjuhul on hea, kui see asub elamispiirkonnast kuni paarikümne kilomeetri kaugusel. Kui kaugus on suurem, võib töötajate leidmisega keeruliseks minna,” sõnas Ojari.Tallinna külje all Peterburi maanteel asuva Nehatu logistikapargi puhul võib Ojari sõnul arvestada, et seal kujuneb ­üüri kogukuluks umbes 5 eurot ruutmeetri kohta, millest ligi pool on kõrvalkulud. Viimaseid mõjutab oluliselt ka see, millist temperatuuri on üürnikul vaja – mõni tsoon võib täita külmlao funktsioone, teine aga vajab kütmist.Ojari hinnangul kasutatakse logistikaparke pigem siiski kauba ladustamiseks, tootmist on oluliselt vähem.  “Ligi 70% ­logistikaparkide suurklientidest on laod või jaotuspunktid,” ütles ta. Klientide seas on võrdselt nii kohalikke firmasid kui ka välismaa omasid.
     
    Pane tähele
    Logistikapargi valikul jälgi järgmisi aspekte:
    Asukoht ja ühendusKauba ja toodangu liikumine (sh tooraine kättesaadavus)Teenuste hindLao-tootmispinna üürKõrvalkuludRuumi ja asukoha füüsilised võimalused
     
    Mis on mis
    Paldiski logistikapark  
    Territooriumi pindala: 171 000 m2  Hoonete pindala kokku: 15 000 m2  Ruumide pindalad: ladu/tootmine 6000 m2, 2 × 3000 m2 ja 1500 m2. Kontorihoone 1075 m2  Kasulik kõrgus: 4,5 m  Lao üürihind: 2,88 eurot/m2  kuusKontori-, olmeruumide Üürihind: 5,75 eurot/m2 kuus  Lisanduvad kulud: hooldus­tasu, kommunaalkulud, KM
    Vana-Narva mnt logistikapargi pealadu  
    Territooriumi pindala: 76 000 m2  Hoone üldpindala: 42 500 m2  Ruumide pindalad: 11 ladu suuruses 1100–2600 m2, raudteelööv 6000 m2   Kasulik kõrgus: laos 8,4 m, vahelaos 4 m, raudteelöövis 9 m   Lao Üürihind: 1,28–2,88 eurot/ m2 kuus  Kontori-, olmeruumide Üürihind: 5,75 eurot/ m2 kuus  Lisanduvad kulud: hooldus­tasu, kommunaalkulud, KM
    Tapa logistikapark  
    Territooriumi pindala: 201 000 m2  Hoonete pindala kokku: 40 000 m2  Ruumide arv: 30 laoruumi  Ruumide pindalad: 900–1600 m2  Kasulik kõrgus: 5,3–5,7 mLao üürihind: 1,6 eurot/ m2 kuus  Lisanduvad kulud: hooldus­tasu, kommunaalkulud, KM   
    Narva logistikapark (arendamisel)  
    Territooriumi pindala: 285 100 m2  
    Nehatu logistikapark (arendamisel)
    Territooriumi pindala: 27 ha
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.