Venelastel on huvi Rail Balticu vastu

Kui praeguses BaltiRailis 1990. aastate keskel esimesi projektmaterjale Helsingi-Tallinna tunneli kohta kokku hakati panema, oli Soome kolleegidel, kes harjunud vaid oma “põhjakaljuga”, kõhklemist paleosoikumi (pool)kaljupinnastes tunnelite ehitamises Eesti poolel. Kahtluste hajutamiseks soovitasin arvesse võtta ka Peterburi tunneliehitajate kogemusi samades kivimites, sealse metroo ehitamisest. Geotehnilistelt omadustelt on need praktiliselt identsed.

Tähtsus märksa suurem. Nii lõidki meie tegevuses aeg-ajalt kaasa ka vene spetsialistid. Ühtlasi tõstatasid nad idee Peterburi piirkonna kui suure tööstus­ala ühendamisest tulevikus kavandatava euroraudteega. Sest peatselt oli selge, et tunneli tähtsus on märksa suurem kui ainult kahe naaberlinna ühendamine. Ühiselt pakkusime, et Peterburist algav uus ­Euroopa standardile vastava raudtee hakkaks tunnelisuudmeni kulgema piki Soome lahe põhjakallast, kus see aitaks elustada ka seda tagasihoidlikumalt hõlvatud ala (praegune raudtee kulgeb märksa rohkem põhja pool). Tekkis ühishuvi nii Soome kui ka Vene poolel.

Kui Rail Baltic ükskord Tallinnani jõuab, siis ei peaks aga ületamatu takistus olema ka praeguse Tallinna-Narva raudtee osaline ringiehitamine ja kohendamine ka Euroopas kasutatavale tavalaiusele. Säilitades vajaduse korral idatransiidi jaoks ka n-ö vene laiuse.