Hansson ootab ettevõtetelt julgemat investeerimist

Hanssoni sõnul on oluline, et ettevõtted julgeks suurendada investeeringuid ja samuti on tähtis, et väheneks kõrge tööpuudus, mis eeldab eelkõige samme struktuurse tööpuuduse vähendamiseks. “See, et viimasel ajal on kiirenenud palgakasv ka valitsemissektoris, teeb erasektorile vajalike korrektsioonide tegemise raskemaks. See, et mõne näitaja järgi toimib Eesti majandus allpool ning teiste järgi ülalpool oma potentsiaali, muudab eelarvepoliitika ja äritsükli seoste hindamise keeruliseks,” ütles Eesti Panga president. Ta lisas, et samal ajal on eelarvetulude laekumine püsinud rahuldavana ja see annab võimaluse tegeleda mitte ainult hetkeolukorra, vaid ka pikema ette­vaatega. Kui ­maailmamajanduse taastumise ootused ei täitu, siis tuleb Hanssoni sõnul olla valmis ka kuluplaanide muutmiseks.

Hansson lisas, et nii Euroopa Keskpanga kui ka teiste suurte keskpankade pikaajaline eesmärk on hoida inflatsiooni 2% lähistel. Praegu on see tema sõnul pigem liiga madal kui liiga kõrge. “Selleks on oma põhjused, miks me niiviisi arvame, aga selles olukorras oleks vaja rakendada tavapäraseid meetmeid, suurendamaks pankade huvi, et nad hakkaksid seda raha, mille otsas nad istuvad, majandusse välja laenama,” ütles ta.

Hanssoni sõnul võib Euroopa Keskpanga ­negatiivne intressimäär kanduda lõpuks üld­majandusse, mis võib vähendada hoiustelt makstavaid intressimäärasid. Samal ajal peaks muutus mingil määral mõjutama Euribori taset, mis ­vähendaks igakuiseid eluasemelaenude pangamakseid. “Seetõttu peaks see ka natukene rohkem jätma meile raha taskusse, et saaksime rohkem tarbida või investeerida ja sellega majandust elavdada,” ütles Hansson.

Pangajuht nentis, et viimase aasta jooksul on majanduskasvu aeglustumine ja lisandväärtuse vähenemine olnud seotud üksikute tegevusaladega, näiteks on vähenenud veonduse ja laonduse valdkonna lisandväärtus, mis lähiajal ilmselt ei taastu. Ehitussektori lisandväärtus on Eesti Panga presidendi teatel langenud avaliku sektori tellimuste vähenemise tõttu, kuid viimased andmed viitavad, et erasektori tellimused on avaliku sektori vähenenud tellimusi asendamas. Hanssoni sõnul on suurte langejate kõrval olnud ka valdkondi, kus on läinud hästi. Möödunud aastal kasvas tänu tarbimisele kaubandussektori lisandväärtus umbes 10% võrra, töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes umbes 5% võrra ning info- ja side­tegevusala ­lisandväärtus 15% võrra.

Finantsinspektsioon pooldab rangemaid karistusi. Finantsinspektsiooni (FI) juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul on finantsturu kaks olulisemat arengut ühise pangandusjärelevalve mehhanismi SSM loomine ja finantskurjategijate rangem karistamine.

Finantskurjategijate puhul on Kessleri sõnul Euroopa Liidus hakatud jõudma arusaamiseni, et ­õige tee on pigem rangem kui leebem karistamine. “EL on andnud välja mitu õigusakti, mis liikmesriikidele seda suunda näitavad. Senini olid liikmesriikide vahel väga suured erinevused. Kus olid trahvid suhtelised madalad nagu Eestis ja kus mõistlikud või väga kõrged, nagu Ühendkuningriigis,” ütles Kessler.

Finantsinspektsiooni juht viitas eelmise aasta pretsedendile, kus kohus mõistis isikud süüdi turu­manipulatsioonis. Samuti määrati tavapärasest suuremad karistused, mistõttu näeb Kessler karistusõigustiku rakendamises edasiminekut. ­Lisaks regulatiivsele suunale, kus suund tundub olevat kõrgete rahaliste ja vabaduskaotuslike karistuste poole, on Kessleri hinnangul Eesti praktika järele tulemas. “See mulle kui järelevalve juhile meeldib, sest see lööb õhku puhtamaks,” ütles ­Kessler. Tema sõnul peavad nii-öelda pahalased nüüd mitu korda mõtlema, kas nad tahavad finantsturul kellegi usaldust kuritarvitada või mitte.

Kessleri sõnul üritab FI võtta harmoniseeritud reeglid Eestisse üle ja proovib neid rakendama hakata. Tema teatel on rakendamise faas isegi keerulisem, aga samas ka tegelikku efekti andvam kui lihtsalt seadus. “Seepärast kohtuotsused teevadki mind rõõmsamaks, sest need on tegelikud signaalid, mis hakkavad ühiskonda jõudma. Seaduse olemasolu seda signaali nii jõuliselt ei annagi,” märkis ta. Kessler ei osanud öelda, millal konkreetselt Eestis tulevad finantsturgu puudutavad seadusemuudatused, ta kinnitas, et kiirustada ei tasu.

Laenuühistud tuleks korrastada

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on hoiu-laenuühistud loodud ühiskassa põhimõttel, kus kogukond paneb raha kokku ning selle alusel väljastab üksteisele laene. Kui hoiu-laenuühistu peaks muutuma maksejõuetuks, jääksid ühistu­liikmed osaliselt või täielikult oma hoiustest ilma.

Hansson ütles eile riigikogus, et hoiu-laenuühistutele ei kehti hoiuste kindlustus ega intresside maksusoodustused. Samuti neid ei järelevalvata, seda teevad nende enda audiitorid. “Ma oleksin murelik, kui nad de facto hakkavad üldsuselt hoiuseid kaasama, aga inimesed mõtlevad, et nad maksavad kõrgemat intressi, ja siis tagantjärele kaob see seos osanike vahel,” ütles Hansson. Tema arvates võivad hoiu-laenuühistud hakata käituma nagu kommertspangad, kuid neile ei laiene hoiuste kindlustus ega järelevalve. Seetõttu arvas Hansson, et võib-olla oleks vaja neid asju ühes või teises suunas korrastada, et tegevus oleks loodud tugevatel alustel ja ühistutesse raha paigutavad inimesed saaksid hoiuste suhtes kindlust.

Järelevalve kollapsist odavam. Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler rõhutas, et finantsjärelevalve ei ole tasuta, kuid see on ühiskonnale ja ka hoiu-laenuühistutele odavam kui finantsvahendajate kollapsid. “Nad ei allu finantsjärelevalvele ja kui üks hoiu-laenuühistu muutub maksejõuetuks, võib see tähendada, et hoiustajad ehk hoiu-laenuühistu liikmed jäävad oma hoiustest kas täielikult või osaliselt ilma. Ja sellest tekib rahulolematus,” ütles Kessler. Tema hinnangul peaks otsused, kas rahulolematus on piisavalt suur või mitte, kujunema erinevate ühiskondlike rühmade dialoogi või diskussiooni tulemusel. Kessler lisas, et kuna seadus ei reguleeri hoiu-laenuühistut, siis finantsinspektsiooni järelevalve alla need ei kuulu.