Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Langus kärpis lootusi

    Pangad jätkasid majandusprognooside langetamist – Eesti Pank vähendas tänavust majanduskasvu ootust pea kahe protsendi jagu, 0,7%-le, Nordea jäi pisut optimistlikumaks, ennustades majanduskasvuks 1,2%.

    Eesti Pank teatas, et majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, kuid majanduse esimese kvartali kehv käekäik jätab 2014. aasta majanduskasvuks 0,7%. Järgmiseks ja ülejärgmise aasta kasvuks prognoositakse 3,5–4%.
    Languse tõid ühekordsed mõjud. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul tuli esimese kvartali kehv majanduse käekäik negatiivse üllatusena. “Me ei osanud seda ette näha,” märkis ta, ent lisas, et majanduskasv hakkab siiski juba sel aastal taastuma. “Esimeses kvartalis nägime küll 1,4%st langust, kuid aasta lõikes jääme siiski plusspoolele,” ütles Kaasik.
    Kaasik lisas, et mitu esimeses kvartalis majandust alla viinud tegurit olid ühekordsed. Näiteks vähendas soe talv energiatootmist, mis Kaasiku sõnul taastub juba teises kvartalis.
    Samuti paraneb teises kvartalis majanduskasvule enim kahju teinud veonduse ja laonduse sektor, lisaks on lähiajal oodata välisnõudluse järkjärgulist paranemist.
    Kaasik märkis, et Eesti majanduse edasine areng ei saa toetuda vaid hindade tõusule. “Eesti majandust veab edasi tootlikkus, mida me suurendama peame,” ütles ta.
    Murepunktiks palgasurve ja tööpuudus. Eesti Panga president Ardo Hansson nentis, et esimese kvartali majanduslangus oli ootamatult suur. Eesti käekäigule pole tema sõnul hästi mõjunud Soome majandus, millel on samuti sel aastal oodatust kesisemalt läinud.
    Hansson märkis, et selle aasta majanduskasvu paranemist toetab palgakasvu mõningane aeglustumine ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse suurenemine. Viimast soodustavad tema sõnul head rahastamistingimused – madalad intressid ja soodsad laenutingimused.
    Hansson lisas, et valitsussektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuse lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu. Eelarve defitsiit hakkab tänu positiivse majandustsükli mõjule vähenema alles 2016. aastal.
    “Leiame, et valitsuse eelarve eesmärgid peaksid olema seatud piisava varuga, et olukorra ette­nägematu halvenemise korral ei tekiks ootamatuid muudatusi maksupoliitikas,” ütles ta.
    Nordea Eesti Pangast optimistlikum. Nordea värske majandusprognoosi järgi jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2% tasemele.
    Pööret kasvule on panga teatel aeglustanud majanduse kiire jahtumine esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja kasvanud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu uue programmiperioodi raha kasutuselevõtu ja investeeringute kasvu toel kiireneb SKP kasv Eestis Nordea teatel järgmisel aastal 3,2%ni.
    Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on Eesti avatud majanduse kasvuks vaja euroala ja Põhjamaade jõulisemat kasvupööret, mida veaksid eratarbimise kõrval nii eksport kui ka investeeringud.
    Palm märkis pressiteates, et Eesti kaubanduspartneritest on kasvu väljavaade parem Saksamaal, Rootsil ja Suurbritannial. Viimaseid mõjutab ­euroala jätkuv taastumine ja USA majanduse vähemalt 3%ne oodatav SKP kasv aasta teises pooles.
    Majanduskasvu suurendamiseks, võttes arvesse Vene-Ukraina suhte arengut, on Palmi sõnul Eestil otstarbekas eksporditurge mitme­kesistada ja laiendada jõulisemalt tegevust kasvavatel turgudel.
    Veskimägi: suund selgub sügisel. Mööblitootja Standard ASi omanik Enn Veskimägi märkis, et praeguses majandusolukorras ei julge ta lähituleviku suhtes optimismi välja näidata. Pigem peab ta realistlikuks Eesti Panga  majanduskasvu prognoosi kui Nordea oma, kuid enne septembrit on Veskimäe arvates vara öelda, kuhu Eesti majandus tüürib. “Marjad võivad alles sügisel valmida,” märkis ta. Ta lisas, et veel ei ole Eestisse jõudnud ka Ukraina kriisi mõju.
    Veskimäe sõnul mõjutab Eesti majandust enim just eksport. “Kui eksport ei kasva, ei ole ka mina optimistlik,” ütles ta. Eksporditurgudel on sel aastal aga olnud näha oodatust tagasihoidlikumat kasvu. “Meie peamise ekspordituru Soome majandus paneb juba kümnendat kvartalit miinust,” ütles Veskimägi.
    Mööblidetaile tootva Sirje ASi üks omanik  Allar Toomik tõdes, et hoolimata tellimuste kolmekuulisest järjekorrast jääb ekspordimaht samale tasemele mis eelmiselgi aastal.
    “Meil muret ei ole, tellimusi on rohkem, kui me tehagi jõuaks,” märkis ta. Sellegipoolest peab ta langetatavaid majandusprognoose realistlikeks.  “Meil on nišikaup, aga teistel tavamööblit tootvatel ettevõtetel nii palju tellimusi ei ole,” ütles Toomik.
    Ligi: tean eelarvest rohkem kui Eesti Pank
    Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile riigikogu infotunnis, et erinevalt Eesti Panga märkusest uue valitsuse lõdvenenud eelarvepoliitika kohta praegune koalitsioon  seda teinud ole. Ligi sõnul lõdvendas eelarvepoliitikat eelmine koalitsioon, kes mõneti arusaadavatel põhjustel loobus kõrgetest eesmärkidest, mis olid seatud olukorras, kus oli seaduslikuks tagatiseks see, et rahandusminister ja valitsus võivad teha valusaid otsuseid, ilma et teda poliitiliselt jõuga alla surutakse.
    “Eesti Pank ei ole kõiges briljantne. Eelarveasjades ei ole ta selgelt olnud briljantne ja seda lõiku ma võin julgelt kritiseerida, sest ma tean asjast rohkem,” ütles Ligi. Ministri sõnul on ta praeguse valitsusega võtnud kasutusele meetmeid, mis parandavad oluliselt eelarvepositsiooni. Kui eelmisel sügisel oli eelarve miinuse suurusjärk 186 miljonit, siis nüüd on mõne kuuga summa vähendatud 55 miljoni euroni.
    Ligi sõnul pole Eesti Pank jälginud, et valitsus on vähendanud ebaefektiivseid maksu­erandeid ja tõhustanud maksukogumist. Kasutusele võetud meetmed lubavad praegu öelda, et maksud laekuvad üle. See ei ole igavesti garanteeritud olukord. “Aga väga võimas relv käibemaksu deklaratsiooni lisana on meil alles käiku laskmata ja selle kasu on tõenäoliselt suurem, kui me tagasihoidlikult loodame,” lisas ta.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.