Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

6 põhjust, miks langus jätkub

Seni avaldatud andmed ei anna põhjust oodata majanduse peatset kiirenemist, ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

Oma nädalakommentaaris tõi Arumäe välja, et kuigi Statistikaamet korrigeeris majanduslanguse hinnangut esimese kvartali kohta varasemalt 1,9 protsendilt 1,4 protsendile, ei andnud sealhulgas avaldatud detailid põhjust rõõmustamiseks. Statistikaameti andmetest nähtub tema hinnangul, et langus ei ole enam mitte paari sektori probleem, vaid on levinud suuremasse osasse majandusse. Järele on jäänud peamiselt vaid üks kasvav sektor – jaekaubandus.

"Isegi hulgikaubandus kahanes, seda samapalju kui jaekaubandus kasvas, mistõttu hulgi- ja jaekaubanduse sektori kasv kokku oli olematu. Ja see on ometi sektor, mille kasvutingimused püsivad siiani veel suurepärased," kirjeldas Arumäe.

Valdavalt on analüütikud hinnanud esimese kvartali majanduslanguse ajutiseks ning üsna pea oodatakse majanduse kiirenemist, märkis Arumäe. Ta tõi näiteks Eesti Panga, mis sel nädalal uued prognoosid avalikustas.

"Suuremas osas tõi Eesti Pank oma prognoosid meie omaga sarnastele tasemetele, jäädes paari komakohaga kõrgemaks oma hinnangutes nii majanduskasvule kui ka inflatsioonile," sõnas Arumäe. Võrreldes SEB hinnanguga erineb tema teatel Eesti Panga ja teiste prognoosijate seisukoht peamiselt selles, kas esimese kvartali majanduslangus oli ajutine ja kas kiirenemist on oodata.

Arumäe hinnangul ei anna praeguseks avaldatud andmed selleks ootuseks kuigi palju põhjust ja ta tõi välja kuus punkti, mis seda kinnitavad:

1. Majanduslangus on muutunud laiapõhjaliseks ja on ainult aja küsimus, millal selle mõju ka tarbijateni jõuab. Seda asjaolu muudaks välisnõudluse kiirenemine, kuid sellest märke ei ole.

2. Ajutisi komponente majanduslanguses oli vaid üks – energeetika. Samas on see prognoosimatu sektor niikaua, kuni ei osata koostada pikaajalisi ilmaprognoose. Seega võib energeetika edaspidi olla nii languses kui ka tõusus. Näiteks aprillis oli tegemist veel jätkuva langusega.

3. Majanduslangust peamiselt vedavad sektorid olid jätkuvalt veondus, laondus ja ehitus. Neis sektorites on vähemalt selle aasta lõpuni, kui mitte kauem, tegemist kestva langusega.

4. Ka siiani tugevad kasvumootorid olnud jae- ja hulgikaubandus ning töötlev tööstus ei suutnud enam kasvu vedada. See tundub näitavat kogu majandust mõjutavaid laiemaid probleeme, mis ilmselt kiirelt ei taandu.

5. Maikuu andmed ekspordi kohta ei näita olukorra paranemist. Eksport langes aastaga taas viis protsenti pärast märtsikuist suhteliselt head 1,2 protsenti. Ekspordi struktuuris on näha, et püsib seni kestnud nõrkus, veidi mõjutavad ka Venemaa ja Ukraina sündmused. Eksport Venemaale vähenes üheksa protsenti. Järgmistel kuudel on languse jätkumine ekspordis tõenäoline.

6. Lisandunud on mure naftahinna pärast. Vägivald Iraanis kergitas eile järsult naftahinda. Kardetakse, et konflikt võib venida pikaajaliseks.

Kokkuvõtvalt märkis Arumäe, et majanduslangus on oma olemuselt kindlasti ajutine, küsimus on vaid selle ajutisuse pikkuses. Tema hinnangul ei tundu olemasolevate näitajate põhjal, et langus lõppeb teises kvartalis ega pruugi seda teha üldse sel aastal.

"Aga selles pildis on ka heledamaid värvilaike. Turistide arv kasvab jätkuvalt – aprillis 11 protsenti, kuigi Vene turistide arv selle hulgas vähenes teist kuud järjest, jällegi üsna ootuspäraselt," teatas Arumäe. "Mais vähenes jätkuvalt registreeritud töötus, 4,6 protsendile. Täitmata töökohtade arv esimeses kvartalis suurenes ehk mitte eriti ootuspäraselt loodi töökohti jätkuvalt juurde."

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.