Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Holsmer praamihankest: keegi pole kedagi survestanud

    Tallinna Sadama nõukogu liige Remo Holmser ei kinnita kahtlust, et majandus- ja taristuministrit Urve Palot survestati praamihanke osas meelt muutma.

    Reformierakondlasest riigikogulase Holsmeri sõnul pole keegi kedagi veennud, pigem olevat tegu konstruktiivse aruteluga, kus lisaks eelnimetatule osalesid peaminister Taavi Rõivas, Tallinna Sadama nõukogu liikmed ja mõned sotsiaaldemokraadid.
    Päevalehe andmetel kohtusid eelmisel neljapäeval peaministri juures Palo, Rõivase majandusnõunik Aare Järvan, sotsiaaldemokraadid Sven Mikser ja Indrek Saar ning Tallinna Sadamast nõukogu esimees Neinar Seli ja nõukogu liige Holsmer.
    Operaatoril peab olema 4 laeva. Väidetavalt muudeti kohtumisel Urve Palo meelt, mille järgi pidanuks riik ehitama praamid 2016. aasta sügiseks. Eile otsustas valitsus kabinetiistungil, et majandusministeerium kuulutab tänavu juunis välja Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinide kümneaastase opereerimise hanke tingimusel, et hankel osaleval vedajal peavad olema liinide teenindamiseks sobivad parvlaevad (vähemalt neli laeva).
    Hanke võitnud operaatoriga sõlmitavasse lepingusse lisatakse õigus riigi või riigi äriühingu poolt laevad pärast lepinguperioodi lõppu välja osta. Uus lepinguperiood algab 2016. aasta 1. oktoobril.
    Ühtlasi peeti kabinetinõupidamisel vajalikuks, et konkurentsi tagamise eesmärgil osaleb riigihankel Tallinna Sadam ja teeb toimingud hankel osalemiseks vajalike parvlaevade soetamiseks.
    Kümneid kohtumisi. Holsmeri sõnul on praamihanke-teemalisi kohtumisi olnud viimase poole aasta jooksul kümneid. Ta ei pidanud neljapäevast kohtumist erilisemaks, millele peaks ülemäära keskenduma. "Neid optsioone, kuidas hankega edasi minna, on ju arutatud koalitsiooni kehtimise ajal kui ka järgselt," ütles Holsmer.
    Küsimuse peale, kas Holsmer osales neljapäevasel kohtumisel eesmärgiga muuta Palo meelt, vastas riigikogulane omakorda küsimusega: "Mismoodi saan mina tema meelt muuta?". Holsmer lisas, et osales kohtumisel ainult Tallinna Sadama nõukogu liikmena, mitte kellegi teisena.
    "Tallinna Sadam on aktsiaselts ja kuulub riigile. Kui omanik teeb mingid otsused, mis puudutavad Tallinna Sadamat, siis on meie roll seda täita juhul, kui ka kõik on nõukogu liikmete hinnangul korrektne ja loogiline ning vastab ka Tallinna Sadama kui äriettevõtte eesmärgile ja strateegiale," ütles Holsmer.
    Nõukogu liige lausus, et esmaspäeval koguneb Tallinna Sadama nõukogu, kus arutatakse ka ühe teemana ettevõtte osalemist praamihankes.
    Küsimusele, kas peale olemasoleva operaatori Väinamere Liinid ja potentsiaalse osaleja Tallinna Sadama võiks olla ka teisi võimalikke kandidaate hankes osalemiseks, vastas Holsmer, et temal puudub selle kohta informatsioon.
    Ebakindel Palo. Majandusminister Palo ütles "Terevisioonile" antud telefoniintervjuus, et pidi eelmise valitsuse eelmise sügise otsusega võrreldes minema muutuse teele, sest kaotatud on palju aega, teatas ERR. Minister märkis, et tal puudub igasugune kindlustunne, et kui täna läheks riik praame ostma, siis 2016. aasta sügisel ka laevaliiklus mandri ja saarte vahel käiks.
    Palo sõnul on Tallinna Sadam valitsuse ettepanekul juba otsustanud, et osaleb opereerimise hankes ühe pakkujana. "Olen Tallinna Sadama nõukoguga sellest ka rääkinud ja mul on nende nõusolek," lisas ta ERRile antud intervjuus.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Raadiohommikus: Sorose tarkus, kuumad investeerimisideed ja tulemustesadu
Kolmapäevases raadiohommikus võtame pulkadeks lahti Eesti suuruselt teise panga SEB ning kodumaise töötuskontserni Harju Elektri värsked tulemused.
Kolmapäevases raadiohommikus võtame pulkadeks lahti Eesti suuruselt teise panga SEB ning kodumaise töötuskontserni Harju Elektri värsked tulemused.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.