Kinnisvara. Küüri kontor suvel puhtaks

“Puhas kontor on parim visiitkaart ja ettevõtte maine kujundaja,” on puhastusfirma Flamanta juhatuse liige Evelin Mihelson veendunud. “Ettevõte on tõsiseltvõetav ja muljetavaldavam, kui ruumi sisenedes avaneb vaade puhtale ja säravale kontorile.”

Mihelsoni sõnul on puhtas kontoris töötajad stressi- ning pingevabamad ja tulevad tööle rõõmu ja innuga. “Õigesti koristades hävinevad kahjulikud bakterid,” selgitas ta ja lisas, et igapäevasest hoolduskoristusest ei piisa, sest kontorites on pindu, mis vajavad erihooldust. “Soovitatav on puhastada hoolduskoristuse käigus ka ventilatsiooniavasid, lükanduksi, peegel- ja klaaspindu, kuid on ka asju, mis vajavad erilist lähenemist,” rääkis Mihelson. “Selliselt on ruumid visuaalselt säravad ning puhtad ja pinnad ei vanane ega tuhmu nii kiiresti.”

Ta tõdes, et õige koristus tagab pikemaajalise uuema väljanägemise kõigele kontoris olevale – mööblile, ruumidele jne.

Eritööd on aga mõeldud igapäevatööle lisaefekti andmiseks. “Näiteks on kontorites ribikardinad, kuhu koguneb tolm ja mustus,” märkis ta. “Et tagada kardinate puhtus, on neid soovitatav puhastada korra kuus – neid tuleb pesta, et eemaldada kinnistunud mustus.”

ATM Puhastuse juhatuse liige Andrea Salumets ütles, et paljud kontoriomanikud ei võta eripuhastustöid tõsiselt, sest põrandad, seinad ja muud pinnad ei näe veel koledad välja. Tegelikult vajavad tehispõrandakatted, näiteks PVC ja linoleum, erihooldust vähemalt kord aastas. “Kui seda ei tehta, siis mustus jõuab põrandakattematerjalini, mitte ei jää pidama vahakihti.” Ta lisas, et sama kehtib kivi- ja betoonkatte kohta, kuid nende puhul on kahjustamine pikaajalisem.

Salumetsa sõnul ei tohiks unustada ka kontori suurpuhastust, mis hõlmab seinu ja lagesid. “Tolm, mis jäetakse tähelepanuta pindadele, on kontoris mustuse tekitaja ja loob ebameeldiva töökeskkonna,” selgitas ta ja märkis, et eriti kehtib see vaipkattega põrandate kohta.

Kontori suurpuhastus ei ole Salumetsa sõnul odav töö, sest pindu, mis asuvad kõrgemal kui kaks meetrit, puhastatakse vaid korra aastas. “Mustus ja põhiliselt tolm, mis on aastaga kogunenud, nõuab natuke teisi võtteid ja vahendeid,” selgitas ta. “Üldiselt on pakkumised ikkagi personaalsed ja koristatavat pinda peab alati enne pakkumise tegemist nägema,” selgitas ta hinnastamist. Ta lisas, et kontorid on erineva sisustusega, mõni kontor on suur, mõni väike, mõnele kohale ei pääse lihtsate redelitega ligi jne. “Koristustöid suudavad paljud koristusettevõtted teha öösel ja vabadel päevadel,” muigas Salumets. “Meie tööaeg on alati siis, kui teised puhkavad.”

Kevadel kord majja. Advokaadibüroo Sorainen assistendi Tiina Eriku sõnul lasevad nemad suurpuhastust teha kevadel, kui hoone aknad on talvisest lumest ja tolmust puhtaks pestud ja saab olla kindel, et suurt talvist sodi pole enam tulemas. “Suurpuhastust teeb meil sama ettevõte, kes igapäevast koristust,” selgitas Erik.

Ta soovitas suurpuhastust tellides tähele panna eelkõige seda, et töötajad oleksid sellest aegsasti informeeritud. Seda selleks, et nad saaksid teha lauad ja riiulid asjadest puhtaks, et oleks võimalik ka need kohad tolmust puhtaks teha. “Teisalt on see tähtis ka sellepärast, et töötajad teaksid, et näiteks nädalavahetusel kontoris töötada ei saa,” lisas ta.

Suurpuhastus hõlmab Eriku sõnul klaasvaheseinte, klaasuste ja sisemiste akende mõlemapoolset pesu, akende sisepesu, ribikardinate puhastust, vaipkatte süvapesu, kivipõrandate süvapesu, laminaatpõranda puhastust ning sanitaarruumide ja köökide suurpuhastust. Lisaks laealuste ventilatsiooniavade puhastamist, terrassi puhastamist, ripplampide puhastamist, kõikidelt kõrgematelt pindadelt tolmu võtmist ja peegelpinnaga kappide pesu. Lisatasu eest on tekstiilkattega kontoritoolide süvapesu ja nahkmööbli puhastamine, vastavalt toolide jms arvule.

Kõige problemaatilisemaks peab Erik nõudliku materjaliga pindade puhastamist, näiteks vaipkattega põrand, mille puhul ei tea kunagi, kuidas lõpptulemus jääb. Eriku sõnul on problemaatilised koristaja põhjalikkusest olenevalt ka raskesti ligipääsetavad kohad.

Suurpuhastuse tellib advokaadibüroo nädalavahetuseks. “Reede õhtul alustatakse ja esmaspäeva varahommikul lõpetatakse,” ütles ta. “Vahel juhtub, et esmaspäeval tööle tulles on pestud toolid ja vaibad veel niisked, aga päeva lõpuks on ka see korras.”

 

Suuremad eritööd kontorites

1. Põrandate süvapesu ja vahatusEnne töid on oluline tutvuda pinnakattematerjaliga, et valida õige lähenemisviis – ennekõike sobiv puhastusvahend. Linoleumist materjalid on tundlikud ja neid on kerge vale puhastusvahendiga kahjustada. Sõltuvalt käidavusest on soovituslik vahatada 1–2 korda aastas, väga suure käidavuse korral sagedamini. Mõistlik on kaaluda vahatamist vahaga, mida on võimalik läigestamisega hooldada – see annab võimaluse vahatada üks kord aastas. Vahatamine on suurem, põhjalikum ja kulukam töö. Samuti on pinnakatte materjalile sõbralikum minimaalne süvapesu tugevama leelisega, et pind ei kuluks. Pinnale kantud vaha saab hooldada kiirema ja kergema (ning odavama tööna) läigestamisega, mil spetsiaalse kiiretel pööretel masinaga antakse eelnevalt puhtaks pestud pinnale läige ja eemaldatakse kriimud. Läigestatud põrand näeb välja värske, puhas ja ilus. Suurema käidavuse korral võib läigestada 1–2 korda kuus, muidu harvemini. Vahatamisel on soovituslik kasutada matti või poolläikivat vaha. Mida matim on vaha, seda puhtam ja “pehmem” jääb mulje. Matt vaha ei too esile pinnakatte­materjali kahjustusi, ehitusvigu pinnakattematerjali paigaldamisest jpm. Samuti mõjub matt vaha visuaalselt värskem ja pinnakattematerjal on naturaalsem ja loomulikum. On olemas eeltöödeldud pinnakattematerjale, mida ei pea vahatama, kuid mida saab hooldada ja hoida ilusa lihtsalt läigestamisega

2. Vaipkatete süvapesu­ ja kaitseainega kaitsmineKuna tekstiilkatete valik on väga lai ja hooldamine erinev, on enne tööd vaja tutvuda pinnakattematerjaliga, et valida õige süvapesu meetod – selline, mis ei rikuks kiude ja eemaldab kogunenud mustuse ning plekid. Sõltumata vaiba asukohast tuleks seda sügavpuhastada vähemalt kaks korda aastas, sest kiudude sisse tekivad tolmulestad ja muu mustus, mida on hiljem raske välja saada. Resultaadiks on puhas ja meeldivalt lõhnav vaip ning seega ka kontoriruum. Soovitatav on pestud vaip katta kaitseainega. Vaibakaitseaine tagab kiu pika püsti püsimise – seega näeb vaip välja värske. Kaitseaine ei lase tolmul minna tekstiilikiu sisse, seega on parem tolmu hoolduskoristusega eemaldada. Samuti kaitseb aine plekkide tekstiilikiusse imbumise eest ja on suurem tõenäosus plekk eemaldada.

3. Tekstiilist ja nahast­ toolide ning diivanite­ puhastus ja kaitse­ainega kaitsmineIstudes määrdub tekstiilil osa kohti kiiremini. Tolm, mis koguneb tekstiili sisse, ei ole kuival meetodil lõpuni eemaldatav, soovitav on pesta mööblit kaks korda aastas. Pikalt määrdunud tool võib jääda pärast pesu määrdunuks, sest istudes või käsi toetades nühitakse mustus nii tugevasti tekstiilikiu sisse. Töö on analoogne vaipkatete puhul spetsiaalse masinaga ning samuti on soovitav pinnad kaitsta kaitseainega.

4. Akende pesuAkende pesu koosneb klaaside pesust ja aknalaua ning -raami puhastusest. Välispesu tehakse temperatuuril kuni –4 kraadi. Olenevalt asukohast on pesu soovituslik vähemalt 2–4 korda aastas.

5. KristalliseerimineSageli on kontorites erinevaid kivipindu, näiteks marmoleum, graniit, paekivi jmt. Et kivi pind oleks ilus, läikiv ja kriimud eemaldatud, on soovitav seda kristalliseerida. Töö on aeganõudev ja kulukas, kuid pikendab põranda eluiga märgatavalt. Kui kivi­põrand on juba väga poorseks kulunud, peab arvestama võimalusega, et põranda restaureerimine on pikem protsess ja seda on vaja teha mitu korda. Peab arvestama, et tööd tehes liigutakse väikeste pindade kaupa edasi. Kristalliseerimise käigus kivi tugevneb, muutub kulumiskindlaks ja kriimud ei teki nii kergesti. Ideaalsetes tingimustes piisab kristalliseerimisest üks kord aastas ja hooldus “läigestamisest” spetsiaalse katte ning veega või spetsiaalse ­ainega vastavalt vajadusele. Suured käidavad kohad võivad nõuda hooldust kaks korda kuus, muidu piisab hooldusest 1–2 kuu tagant.

 

Aknaid tasub pesta 2–3 korda aastas

Kuldar Kook, Sargontes OÜ juhatuse liigeMeie soovitame kontorites pesta aknaid 2–3 korda aastas, seda eelkõige tolmu tõttu, mida akendele ohtralt kipub kogunema.Tolm mõjutab töökeskkonda olulisel määral – mida vähem on tolmu, seda efektiivsemalt suudame me oma tööd teha.

Ribikardinate vahed peidavad tolmu. Tegelikult taandubki kogu hoolduskoristus suurelt sellele, et lendavat tolmu võimalikult palju kätte saada. Seepärast on väga oluline puhastada enne akende pesu ka ribikardinad.Paljud kliendid arvavad, et ühest aknapesust aastas piisab küll. Tegelikult on aga olukord selline, et kogu aasta jooksul ladestunud tolmu ei saa vaid ühe pesukorraga korralikult kätte.

Tenust tuleb oodata umbes kuu aega. Meie ettevõttes on tööde järjekorrad praegu umbes kuu aega – see on aeg, millega tellija peaks praegu arvestama.Hinnad on kokkuleppelised. See tähendab, et kui objekt on üle vaadatud, teeme me hinnapakkumise. Kõik sõltub ikkagi konkreetsest objektist ja sealse töö mahukusest.