Iraagi kodusõja oht lööb naftahinna lakke

Londoni börsil kaubeldavad Brenti toornafta ­futuurid, mis on Euroopas nafta hinna aluseks, tõusid reedel üheksa kuu kõrgeima tasemeni. Turgudel kardetakse, et ärevad sündmused Iraagis võivad kaasa tuua nafta ulatuslikud tarnekatkestused. Toornafta hinnad jätkasid eile tõusu nii Londoni kui ka New Yorgi börsil.

Nafta hind on maailmaturul juba terve aasta kerkinud. Tõusu põhjus on ühelt poolt globaalse nõudluse kasv, teisalt aga naftakartelli OPEC ja teiste naftariikide toodangu vähenemine ning hirm, et Ukraina kriis võib häirida Venemaa nafta eksporti.

Möödunud nädalal andis nafta hinnale tõuke ka Maailmapanga prognoos, millega kärbiti märkimisväärselt globaalse majanduse kasvuprognoosi. Kõige järsema tõusu tegi nafta hind aga neljapäeval, mil Põhja-Iraagis algasid islamiäärmuslaste vägivaldsed rünnakud.

Tõus jõuab kohe ka kütusehindadesse. USAs on nafta hinnatõus juba ka kütusehindadesse jõudnud. Sealne keskmine bensiinihind kerkis möödunud nädala lõpus kolm päeva järjest ja oodatakse tõusu jätkumist.

Statoil Fuel & Retail Eesti peadirektor Kai Realo sõnul mõjutab toornafta hinnatõus kohe ka meie kütusehindu. “Kütusehinnad tõusid juba väga järsult eelmise nädala viimastel päevadel, pidime juba reedel hindu tõstma,” sõnas ta.

Toornafta hinnatõus jõuab Realo sõnul üsna kiiresti lõpptarbijani, kuna rafineerimistehased tõstavad momentaanselt oma müügihinda. “Nad ei ole kindlad, millal ja millise hinnaga nad juba järgmise partii toorainet kätte saavad, ning peavad juba olemasoleva väljamüügi põhjal endale puhvrit varuma,” selgitas ta.

Seda, milliseks kujunevad hinnad lähiajal, on Realo sõnul jaemüüjal väga raske prognoosida.  “Meie sõltume väga tugevasti nafta hinna liikumisest ja sellest, kuidas see omakorda mõjutab rafineerimisetehase hinda meile,” kinnitas Realo.

4 protsenti turust kõigub. Kardetakse, et mässuliste ettearvamatu tegevus Iraagis võib nafta hinna kujunemist lähitulevikus oluliselt mõjutada. Iraak toodab 3,3 miljonit barrelit naftat päevas, mis teeb sellest Saudi Araabia järel  suuruselt teise tootja OPECis. Samuti kuuluvad riigile maailma teise suurusega kinnitatud naftareservid.

LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuhi Joel Kukemelgi sõnul läheb suurem osa Iraagi toodangust ekspordiks ning seetõttu on riik juba praegu maailma suuruselt kolmas-neljas eksportija. Aastal 2013 eksportis Iraak keskmiselt 2,4 miljonit barrelit naftat päevas, mis on umbes 4 protsenti eksporditurust.

“Sõjaliste konfliktide eskaleerumisel riigis on seetõttu ka väga otsene mõju nafta turuhinnale ning see seab kahtluse alla Iraagi võimekuse investeeringuid teha, et tagada tootmismahu planeeritud kasvatamine,” märkis Kukemelk.

Hindu tõstavad ka pinged mujal. Lisaks Iraagile mõjutab Kukemelgi sõnul naftahindu ka Liibüa, Iraani, Venemaa ja USA tegevus.

“Liibüa tootmismaht on sõjaliste konfliktide järel kokku kuivanud ning mahu taastumine on olnud väga vaevaline. Mahu suurenemine aitaks aga nafta hinna tõusu leevendada,” selgitas fondijuht.

Kukemelgi sõnul võivad lääneriigid Iraanile kehtestatud nafta eksportimise sanktsioone lähiajal üle vaadata ning Iraani nafta turule toomine aitaks Iraagi mõjul tekkivaid nafta pakkumise probleeme leevendada.

Samal ajal defineerib energiarikka Venemaa edasine käitumine Ida-Euroopas ja eelkõige Ukrainas fondijuhi sõnul selle riigi suhted läänemaa­ilmaga. Jahenevad suhted Venemaa ja lääneriikide vahel avaldavad nafta hinnale tõususurvet ning seda eriti Euroopas, arvas Kukemelk.

USA on oma nafta tootmismahtu juba suurendanud ja suurendab veelgi, mis leevendab hinnatõusu vähemalt Ameerika mandril, lisas ta.

Kuna kolm neljandikku Iraagi naftatootmisest toimub riigi lõunaosas, siis pole riigi põhjaosas aset leidnud konfliktid seni toodangumahule suurt mõju avaldanud. Konflikti eskaleerumine ning Iraagi riigi lagunemine tooks Kukemelgi sõnul suure tõenäosusega kaasa olulise nafta hinnatõusu surve.

Kui konflikt Iraagis laieneb, võib Bloombergi analüütikute hinnangul Brenti toornafta hind selle aasta lõpuks tõusta keskmiselt 116 dollarile barrelist. Võrdluseks – eile oli augusti futuuri hind 113,28 dollarit. Päris täpseid hinnanguid ei suuda aga keegi anda, sest pole teada mässude ulatus ega USA sõjalise sekkumise plaanid.

“Kui Bagdadi tänavatel leiab aset tulistamine, siis näeme järsku hinnatõusu. Samas ma ei usu, et WTI  (USA nafta baashind West Texas Intermediate) kerkib üle 120 dollari,” rääkis agentuuri ­Strategic Energy & Economic Research president Mi­chael Lynch.

Iraagi sõjaväelased valmistuvad pealinna kaitsmiseks. Euroopa börsid kukkusid eile juba teist päeva järjest pärast seda, kui sunniitidest mässulised hõivasid järgmised linnad Iraagi põhja- ja idaosas ning liikusid pealinna Bagdadi poole.

Möödunud nädala lõpus Iraagis puhkenud vägivallalaine jätkus ka eile, mil rühmitus Islamiriik Iraagis ja Levandis ehk ISIL hõivas riigi põhjaosas asuva linna Tal Afari. Eelnevalt olid äärmuslased enda kontrolli alla võtnud Mosuli, Tikriti, Saadiya ja Jalawla linna.

Islamiäärmuslased on ähvardanud enda kätte haarata veelgi rohkem linnasid, kaasa arvatud riigi pealinna Bagdadi. Iraagi valitsuse sõjaväelased tapsid pühapäeval enam kui 279 mässulist ning tegid ettevalmistusi pealinna kaitsmiseks.

Eilseks oli ISIL saavutanud kontrolli Iraagi suurima naftajuhtme üle, mis viib 310 000barrelilise päevatoodanguga Baiji rafineerimistehasesse.

Alates märtsikuistest pommirünnakutest pole riigi põhjaosa peamine ekspordi naftajuhe töötanud.

Vägivallalaine pole veel jõudnud Iraagi lõunaossa, kus paikneb kolm neljandikku riigi toornaftavarudest. Sellegipoolest valitseb turgudel hirm, et mässulised võivad halvata riigile tähtsaid naftatorusid ja infrastruktuuri. Lisaks kardetakse, et halvemal juhul võib kodusõda laieneda ja Iraagi riik laguneda.

 

 

Toornafta hind võtab tuure üles

Brenti toornafta augusti ­futuurid tõusid eile Londonis asuval ICE Futures Europe’i börsil 82 dollari sendi ehk 0,7% võrra, 113,28 dollarile barrelist. Juulikuise futuuri hind ­aegus 13. juunil 113,41dollarilise hinna juures, mis on kõrgeim hind alates mullu 9. septembrist. Macquarie Group Ltd. analüütik Vikas Dwivedi prognoosis, et neljanda kvartali lõpuks küünib hind 116 dollarile. West Texas Intermediate’i (WTI) toornafta hind kerkis eile New Yorgi börsil 0,6%, 107,54 dollarile. USAs tõusis bensiini keskmine hind reedel 0,8 dollari senti, 3,657 dollarile.Iraagil on maailmas suuruselt viiendad toornafta reservid, mis ulatuvad kinnitatud andmetel 141 mld barrelini. Avastused võivad lisada veel 100 mld barrelit.Riik toodab päevas 3,3 mln barrelit toornaftat ning on alates 2012. aastast naftakartellis OPEC Saudi Araabia järel teisel kohal. Iraak oli 2012. aastal suuruselt kuues naftatoodete eksportija maailmas, suurem osa ekspordist suundus USA  ja Aasia rafineerimistehastesse.Naftatootmise kasv Iraagis on jäänud allapoole ambitsioonikaid plaane peamiselt infra­struktuuriliste piirangute ja poliitiliste probleemide tõttu.