Hädas ohtlike jäätmetega

Kuigi  lähiajal võidakse saada  käitluskeskusele operaator, siis puhastusseadmete tööle saamiseks võib kuluda veel poolteist aastat.

Aastate eest 185 000 euro eest keskusele ehitatud nõreveepuhastid ei tööta, nüüd on keskkonnaagentuur esitanud puhastusseadmete parendamiseks taotluse raha saamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Koostatakse ka lähteülesannet hilisemateks projekteerimis- ja ehitushangeteks. Kui palju kõik maksma läheb, ei osatud keskkonnaagentuurist praegu öelda. Küll loodetakse puhastusseade tööle saada hiljemalt järgmise aasta lõpuks.

Samal ajal on käimas läbirääkimistega hange Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusele (OJKK) operaatori leidmiseks. Hankele kvalifitseerusid Eesti Keskkonnateenused, keskuse üle-eelmine rentnik Ecopro ja Ragn-Sells. Pakkumise tegi ainult Ragn-Sells.

"Tingimused olid sellised, et operaatori riskid on väga suured. Maksad garantiiraha ära ning hakkad renti maksma, samal ajal aga puhastusseade ei tööta ning igal hetkel võidakse sind kontrollima tulla ning trahvi teha," rääkis Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude, miks nad pakkumist ei teinud.

Luude sõnul on täiesti arusaamatu, mis selle riigile kuuluva keskuse ümber  aastate jooksul toimunud on ning miks keegi selle eest ei vastuta. "Maja põleb, aga kõik istuvad rahumeeli edasi ja arutavad, kes ja kas üldse peaks tuletõrjesse helistama. Erafirmas oleks sellised inimesed ammu minema löödud," imestas ta.

Ka Ecopro juhataja Neeme Reinapi sõnul olid hanketingimused tellija poole kaldu ja nad ei julgenud olukorras, kus puhastusseadmeid pole tööle saadud, pakkumisega riski võtta. Ainuüksi tagatisraha küsib tellija 1,5 miljonit eurot. Eelmisel hankel oli see summa viis korda väiksem.

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg märkis, et alanud läbirääkimiste käigus saab selgeks, kas ettevõte esitab ka lõpliku pakkumise või mitte.

Eelmine operaatori leidmise hange toimus 2012. aastal ning sama aasta oktoobrist asus Vaivaras OJKKs tööle OÜ Ekoservis Teenused. Paraku tuli keskuse väravad peagi sulgeda, kuna keskkonnainspektsioon leidis, et ettevõttel polnud ohtlike jäätmete litsentsi Vaivaras tegutsemiseks ning keskkonnaamet peatas seepeale osaliselt keskkonnakompleksloa kehtivuse.Ekoservis Teenused on kohtusse esitanud hagi Eesti Vabariigi (keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu ülemäära makstud rendi ja rendi ettemaksu jäägi tagastamise nõudes. Keskkonnaministeeriumi arvates on nõue alusetu.Vaidluses on Ekoservis Teenused trumbiks, et keskuse puhastusseadmed ei tööta ning sellest ei olevat neid eelmise hanke läbiviimisel teavitatud.Äripäeva andmetel on ettevõte ja ministeerium jõudnud kokkuleppele rendilepingu täitmise garantiisumma, ligi 310 000 euro vabastamiseks.Keskkonnaministeeriumis koostati eelmisel aastal siseaudit, milles leiti muu hulgas, et ministeerium sai puhastusseadmete mittetöötamisest teada alles 2013. a talvel.Keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Urmas Hallika imestaski eelmise aasta lõpul Äripäevaga kohtudes, et miks aastatel 2003-2012 keskust opereerinud Ecopro ja ministeeriumi allasutus keskkonnateabe keskus (praegu keskkonnaagentuur - toim.) ei märganud puhastusseadmete mittetöötamist. Siseauditi tulemusena karistati hoiatusega tollase keskkonnateabe keskuse haldusosakonna juhatajat Tiit Tamme.Tegelikkuses ei olnud probleem puhastusseadmetega aga ministeeriumile sugugi teadmata. "Mina küll teadsin, et seal on KIKi rahaga ehitatud puhastusseade, ja et see ei tööta. Ma olen kohapeal käinud ja seal on tõesti väga palju aastaid kerinud üks probleem teise otsa ja lõpuks on väga palju suuri jamasid," lükkas mullu detsembris Hallika väited ümber eelmise aasta juunini keskkonnaministeeriumi kantsleriametis olnud Rita Annus."Minu arusaamise järgi on keskkonnaministeerium nii keskkonnaamet, kes väljastab kompleksloa ja korraldab selle iga-aastast ülevaatust, kui ka keskkonnainspektsioon, kes igal aastal kontrollib kompleksloa täitmist. Kompleksloas oli ju kirjas, et puhastid pole valmis ehitatud. Samuti finantseeris puhastusjaama ehitamist keskkonnainvesteeringute keskus, kelle taotlused käivad läbi keskkonnaministeeriumi. Kõik teadsid aastaid, et puhasti viimane etapp on ehitamata," rääkis siis ka Ecopro juhataja Neeme Reinap.Detsembris tunnistas pliiakusid ümbertöötleva EcoMetal ASi suuromanik Tõnis Kaasik, et ta ei saa ettevõtjana teha panust nii ebakindlale partnerile kui seda on viimastel aastatel olnud Vaivara OJKK. Seetõttu viivad nad ohtlikud jäätmed riigist välja, mis on neile paraku kallim ja keerulisem lahendus. Kaasiku sõnul on Vaivara OJKK riigi infrastruktuuri osa, millest sõltub väga paljude, eriti just Ida-Virumaa tööstusettevõtete areng.

Küsimused keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele:

Ministri kirjalikult saadetud vastus:

"Kui info Vaivara võimalikest probleemidest minuni jõudis, andsin koheselt korralduse algatada erakorraline audit, et tegelik olukord välja selgitada. See pilt, mis mu algatatud erakorralise siseauditi tulemustest avanes ja mis kümmekonna aasta tagust probleemi kajastas, ei olnud meeldiv. Nagu sarnastes olukordades kipub olema, oli mul sel hetkel valida halbade ja väga halbade lahenduste vahel.

Minu jaoks kõige olulisem ja esmasem oli tagada reostusohu likvideerimine. Selge oli, et oleks olnud lubamatu jätkata samal viisil, nagu see keskus 2000. keskpaigast toimetas.

Olen andnud praegu Vaivara haldavale keskkonnaagentuurile suunised selleks, et esiteks tagada kõige olulisem - tekkinud keskkonnareostuse ohu likvideerimine, teiseks - keskus nõuetekohaselt uuesti tööle saada, kolmandaks - välja selgitada, kes aastaid tagasi tekitatud korralageduse eest vastutab.

Minu kindel nõudmine on olnud, et ohtlike jäätmete keskus tuleb võimalikult kiiresti tööle saada selliselt, et keskkonnanõuete ja ohutuse tagamine oleks täielikult tagatud. Keskkonnaagentuuri uus juhtkond on võtnud seda teemat väga tõsiselt ja näinud tõesti tõsist vaeva erakordselt keerulise probleemi lahendamiseks. Tõsi, et tehniliselt keeruliste probleemide tõttu on see võtnud kauem aega, kui keskkonnaagentuur ka ise algul prognoosis, aga riskida ei saa sellega, et ohtlike jäätmete keskuses jääb midagi taas kahe silma vahele.

Ohtlike jäätmete äraandmise võimalused on ka praegu täiesti olemas. Neid saavad ettevõtted ära anda nii Tallinnas kui Tartus, eraisikute jaoks on selliseid kohti aga ka näiteks Ida-Virumaal terve hulk."

Keskkonnaagentuur on esitanud taotluse finantseerida puhastusseadme parendamist Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Hetkel on käsil lähteülesande koostamine ning parendamisprotsessi maksumus selgub peale läbiviidud hankeid.

Loodame seda kindlasti varem, kuid hiljemalt 2015. aasta detsembris. Tänaseks on veepuhastuskompleksi kuuluvad puhastusseadmed tehniliselt vananenud ega vasta kaasaja nõuetele. Lisaks ei suuda need seadmed kindlustada karmistunud seadusandlike nõuete täitmist heitveele lubatud saasteainete piirväärtuste osas. Seetõttu on keskkonnaagentuur alustanud Vaivara OJKK nõrgvee ja saastunud sademevee puhastussüsteemi parendamise projekti. Parendustööde lõpuni viiakse nõrgvesi lähimasse puhastusseadmesse.

Aastatel 2007-2008 projekteeritud ja ehitatud seade koos hoone ehitusega läks maksma 184 259,5 eurot.

See on üks (käitleja leidmiseks läbiviidud) hanke läbirääkimiste osa, mistõttu selgub see pärast lepingu sõlmimist käitlejaga.

Vaivara OJKK tegevuse alustamine sõltub läbirääkimiste kestusest. Loodame läbirääkimistega lõpetada järgmise kuu jooksul. Kui leping sõlmitud ning valdus üle antud, siis edasine sõltub sellest, kui kiiresti uus rentnik saab keskkonnaload ja litsentsid, mis on vajalikud keskuse avamiseks.