Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norman Aas: liiga suur palgalõhe
Riigi peaprokurör Norman Aas kritiseeris oma aastaülevaates prokuröride ja kohtunike suurt palgalõhet, märkides, et prokuröride palgatase lõpeb seal, kus kohtunike oma algab.
Riigi peaprokuröri ülevaates prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta 2013. aastal nentis Aas, et 2003. aastal läbiviidud prokuratuuri personalireformi üheks eesmärgiks oli muuhulgas vähendada palgalõhet prokuröride ja kohtunike vahel. "Reformi käigus viidi paljud prokurörid üle prokuröri abi ametikohale eesmärgiga, et vähemalt ringkonnaprokuröri ametikohast alates oleks töötasu kohtunikega võrdväärsem. Tänaseks on tekkinud aga olukord, kus palgalõhe kohtunike ja prokuröride vahel on osaliselt isegi suurem kui enne 2003.a reformi, samaaegselt kui täitmata ametikohtade arv prokuratuuris on jõudnud 16%ni," nentis Aas.
Nii moodustas ringkonnaprokuröride keskmine töötasu 2014. a alguses 78% I astme kohtunike keskmisest palgatasemest. Esimese astme kohtunike keskmise töötasuni ei ulatunud seejuures isegi riigiprokuröride keskmine töötasu. "Seega tuleb kahjuks nentida, et prokuröride palgatase lõpeb täna seal, kus kohtunike oma alles algab," märkis Aas.
Aasa hinnangul pole selline olukord pikemas perspektiivis kindlasti jätkusuutlik ja üha raskem on leida ja hoida prokuratuuris tippjuriste. "Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et lähiaastatel on pensioneerumas umbes 1/3 senisest kohtunikkonnast ja vabanevad kohad täidetakse uute inimestega. Senisele kogemusele tuginedes võib ennustada, et paljud kogenud juristid prokuratuurist soovivad seda võimalust kasutada," rääkis Aas. "Ülaltoodud põhjustel on prokuratuuri kui organisatsiooni joaks lähimatel aastatel üheks olulisemaks väljakutseks saavutada vajalikud muudatused sotsiaalsete garantiide süsteemis."
Autor: 1321-aripaev