Siseinfo omajad kauplevad loiult

Tallinna börsi insaiderid ehk börsifirma kohta siseinfo omajad on passiivsed oma ettevõtte aktsiatega kauplemisel.

Äripäeva koostatud pingerivist selgub, et teistest märgatavalt aktiivsemad on olnud Toomas Tooliga seotud firmade insaiderid.

Teoorias peaks firma siseringi kuuluvate isikute tehingute jälgimine olema tavalisele jaeinvestorile tulus praktika. Kellel veel kui mitte juhatuse esimehel või finantsjuhil on ettevõttest kõige parem ülevaade, kes tunneb tegevusvaldkonda kõige paremini või kes oskab prognoosida eesseisvaid trende.

Kui firma siseringi kuuluv inimene ostab enda juhitava ettevõtte aktsiaid, siis investor võiks sellest välja lugeda, et järelikult on firma juht tuleviku osas optimistlik ja ootab firma väärtuse kasvu. Kui toimub müügitehing, siis investori mõttekäik võiks olla täpselt vastupidine ja firma tulevikku võiks suhtuda pigem pessimistlikult.

Üks markantne näide on meil Tallinna börsilt võtta, kui 2012. aasta jaanuari lõpus Baltika üks omanikke ja juht Meeldis Milder palus börsilt luba osta Baltika aktsiaid keeluperioodil. Loa saanud Milder ostis aktsiaid ja selle tulemusel hüppas rõivatootja väärtpaber nädalaga ligi 20%.

Tallinna kahe väikeaktsionäri sõnul aga ei tasuks insaiderite tehingutele liialt tähelepanu pöörata. "Insaidereid võib ju jälgida karvavõrra, kuna selline info on üldjuhul kättesaadav, kuid ma ei leia, et insaidereid peaks väga tõsiselt jälgima. Teatud juhtudel on insaiderid paremini informeeritud, kuid nagu muud inimesed teevad ka insaiderid märkimisväärseid vigu, ega ole oluliselt edukamad kui muud investorid," toob välja Baltikaski väikeaktsionär olnud Mikk Talpsepp.

Rene Ilves on aga märksa resoluutsem. "Statistika järgi ei tasu insaiderite tehingutest midagi välja lugeda. Insaiderid keskmiselt ei ole väga edukad investorid teisesel turul," ütles sel aastal Äripäeva investorite TOP50-s 857 000 euro suuruse portfelliga 13. koha saavutanud Ilves. Samas nendib ta, et varjusurmas olevale börsile kuluks iga tehing ära.

Tõsi on, et Tallinna börsifirmade insaiderite aktiivsus on suhteliselt nigel, arvestades, et koos juhtkondade, nõukoguliikmete ja kõigi nende pereliikmetega koos on insaiderite ring tegelikult päris lai.

Talpsepa sõnul peab arvestama, et mitmel juhul on ettevõtte juht ka suuromanik. "See tingib selle, et me ei saa eriti oodata, et olulisem insaider soetaks aktsiaid juurde, sest ta osalus ettevõttes on juba niigi väga suur. Seega Eesti tingimustes pigem võime oodata olulisematelt insideridelt aktsiate müüke ja ei peaks seda eriliseks traagikaks pidama," selgitab Talpsepp.

Märtsis nägime, et koguni nelja firma insaiderid siiski teostasid tehinguid ja kõik, peale Mari Tooli, ostsid oma firma aktsiaid. Kas sellest võime välja lugeda, et Tallinna börsi firmade aktsiad on praegu atraktiivsel tasemel?

Ilves sellega ei nõustu. "Tallinna börsil noteeritud ettevõtted ei ole odavad. Aga tänu keskpankade poolt turule paisatud rahamägedele ei pruugi vanad hindamismudelid enam adekvaatsed olla," ütles Ilves.

"Minu hinnangul  on enamik Tallinna Börsi ettevõtteid hinnatud ligikaudu õiglaselt," on Talpsepp teisel arvamusel ja lisab, et insaiderite ostutehingud oleks kindlasti positiivne märk.

TASUB TEADA

Insaider-tehingud on avalikult juhitava ettevõtte (börsifirma) aktsiate või muude väärtpaberitega (võlakirjad, optsioonid jne) kauplemine firma siseringi kuuluvate inimeste (juhatuse, nõukogu, prokuristi liikmed ja lähikondlased) poolt. Neil inimestel on firma väärtpaberitega kauplemiseks ette nähtud lubatud ja keeluperiood.

KOMMENTAARID

Tallinna Börsi probleem ei ole mitte madal insaiderite aktiivsus, vaid terve Eesti investeerimiskeskkonna probleem on see, et investeerib liiga väike osa elanikkonnast. Läbi pensionifondide on kaudselt aktsiate omanikuks ca 40% eestimaalastest, kuid otse aktsiaomanikke on Eestis vaid suurusjärk 4% elanikkonnast, mis jääb alla isegi maailma keskmisele ega pole võrreldav Kanada otse aktsiad omavate inimestega, keda on 37%. USAs on vastav näitaja 21% ja Jaapanis 31%.

Positiivse poole pealt võib öelda, et vähemalt Indiaga võrreldes on Eestis protsendi baasil investoreid veidi rohkem. Eesti investeerimiskeskkonnal on arenguruumi kõvasti, et tekiks valmisolek börsile investeerida.

Eks siin mängib rolli ka Tallinna börsi usaldusväärsus tervikuna, mis pole alati kõige kõrgem, mistõttu pole väga imestada, et Eestis investeeritakse vähe. Investorite kaitse kipub olema liiga madal ja üksi investeerimiskeskkonda parandada on suhteliselt raske. Pean siin silmas üht ettevõtet, mille vastu ja investorite kaitse huvides on finantsinspektsiooni või kohtute poole pöördutud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 4 korral.

Kui paraneb investeerimiskeskkond, siis suureneb ka valmisolek investeerida. Normaalselt toimiv väärtpaberiturg, kus väikeinvestorid ei ole suuromanike tuulelipud, on majandusarengu seisukohast oluline. Investorite kaitse on oluline. Eestis on kohati sinna pikk maa minna, vähemalt võrreldes Ameerika Ühendriikidega, kus investorite kaitset peetakse väga oluliseks. Loodetavasti see paraneb. Seda üksi muuta on raske aga seda tuleb teha, juhul kui tahame arenenud riikidele järele jõuda.

Eesti jt noorte majanduste eripäraks on see, et ettevõtjad soovivad säilitada tugevat kontrolli ettevõtte üle ka pärast börsiletulekut. See väljendub nii püüdes säilitada enamusosalus kui ka aktiivses osalemises ettevõtte igapäevases juhtimises.

Kauplemisaktiivsuse seisukohalt on oluline vabalt kaubeldavate aktsiate turuväärtus, mis tähendab, et suuremate ettevõtete korral ei pruugi kontrolliva osaluse olemasolu aktsiate likviidsusele pärssivalt mõjuda. Väiksemate ettevõtete puhul on kontrollosalus aga oluliseks kauplemispiduriks.

Mis puudutab juhi ja investori rolli ühendamist, siis kuni ei toimu siseinfo väärkasutamist, suhtume väga positiivselt sellesse, et ettevõtte juhtkond on motiveeritud ka läbi aktsiaosaluse ning käitub investoritena. Insaidritele rakenduvate piirangute tõttu ei ole aga reaalne oodata, et nende investeerimistegevus omaks nähtavat mõju kauplemisaktiivsusele. Pigem ootame kauplemisaktiivsuse kasvu läbi institutsionaalsete investorite huvi ja jaeinvestorite teadlikkuse tõusu.

Toomas Tooliga seotud ettevõtete insaiderid on kõige aktiivsemad kauplejad

(Viimase 5 aasta jooksul siseinfo omajate poolt tehtud tehingute arv)

Arco Vara 879Silvano 214Tallink Grupp 116Harju Elekter 111Skano 51Ekspress Grupp 48Baltika 40Tallinna Kaubamaja 39Olympic 38Premia Foods 34Nordecon 6Tallinna Vesi 2Merko Ehitus 0

24.11.2008 ostis Olari Taal 2500 Merko Ehituse aktsiat

27.04.2010 müüs Valdur Laid 1000 Tallinna Vee aktsiat

8.12.2010 müüs Ain Tromp 100 000 Nordeconi aktsiat

23.03.2012 ostis Lauri Kustaa Äimä 24 590 Baltika aktsiat

11.12.2012 müüs Enn Parel 1036 Tallinna Kaubamaja aktsiat

1.08.2013 ostis Hans H. Luik 215 828 Ekspress Grupi aktsiat

15.08.2013 ostis Katre Kõvask 5500 Premia Foodsi aktsiat

2.09.2013 ostis AS Harju KEK 2189 Harju Elektri aktsiat

18.09.2013 ostis Heiti Riisberg 1699 Skano aktsiat

14.03.2014 ostis Andres Hunt 28 000 Tallink Grupi aktsiat

18.03.2014 müüs Mari Tool 3960 Arco Vara aktsiat

24.03.2014 ostis Mari Tool 14 257 Silvano aktsiat

7.05.2014 ostis Madis Jääger 6458 Olympicu aktsiat