7 nõuannet toetuste taotlemiseks

24. juuni 2014, 14:32

Värskelt vastu võetud uue maaelu arengukava valguses ja Euroopa Liidu uue eelarveperioodi alguses on paras hetk üle vaadata mõned eelmisel eelarveperioodil põllumajandustoetuste taotlemisega kaasnenud õiguslikud probleemid, kirjutab 19. juunil ilmunud Äripäeva väljaandes Põllumajandus advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets jurist Siim Maripuu.

1. Toetuste tagasiküsimise vaidlustamine
Toetuste tagasiküsimine on PRIA poolt üsna levinud tegevus. Põhjusi on selleks mitmeid ning kõiki neid üles lugeda ei ole võimalik. Toetuse tagasiküsimine lööb kindlasti segi olemasolevad plaanid ja võib tekitada ka makseraskusi. Seda eriti olukorras, kus toetused on üheks kasumispüsimise tagatiseks ja investeerimisvõimekuse hoidjaks.

Lootustandvaks saab pidada teadmist, et PRIA haldusaktid ei ole alati piisavalt motiveeritud, millest tulenevalt on vaide esitamisel ja vaidlustamisel tihti hea väljavaade. Muidugi ei ole vaidlustamisel mõtet, kui endale toetuse taotlemisel võetud kohustusi on selgelt rikutud - isegi motiveerimata haldusakti tühistamise puhul on alati võimalik anda uus ja samasisuline, millega tingimusi rikkunud põllumehelt toetus tagasi küsitakse. Ent piiripealseid küsimusi ja kompromissvariante leidub.

2. Toetuse maksmise otsuse põhjendamiskohustus
Riigikohus on leidnud, et toetusetaotluste hindamisel ja hindepunktide andmisel on hindamiskomisjonil ulatuslik hindamisruum. Käskkirjas tuleb märkida vaid hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Rahaliste vahendite puudumise korral kõikide taotluste rahuldamiseks tuleb ära märkida ka see asjaolu. Täpsem põhjendamine punktide andmise või mitteandmise osas ei ole kohustuslik.

Täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Sellest tulenevalt on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi.
Sellise sisuliselt põhjendamata otsuse kohtulik vaidlustamine on keeruline. Probleemi leevendab toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie PRIA-le ning PRIA kohustus vaideotsuses hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada.

3. Kohtu kaudu hindepunktide määramine
Kuigi toetustaotlustele hindepunktide andmine on hinnanguline otsus ja selle kohtulik kontroll on piiratud, ei ole see siiski välistatud. Tõsise ja ilmselge vastuolu korral hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega on hindepunktide andmise tühistamine võimalik. Seda on kohtud ka teinud.

Näiteks on kohus lükanud ümber PRIA hinnangu, et taotluses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevuste kohta, kui selline kirjeldus on olemas. Kohus leidis, et kaebajale kahe kriteeriumi eest 0 punkti andmine ei olnud põhjendatud ning tegemist on ilmselge hindamisveaga. Ent kohtul puudub pädevus ise määrata, kui palju punkte kaebaja pidanuks saama. Selles osas peab lõpliku (nullist suurema) otsuse tegema PRIA.

4. Toetuste kinnipidamine võla katteks
Põllumajandusega tegeleva ettevõtja võlgade katteks toetuste kinnipidamist on Riigikohus mitmes otsuses võimalikuks pidanud. Siiski on see võimalik vaid sellist tüüpi toetuste osas, mis makstakse toetuse saajale välja tagantjärele, pärast põllumajanduslikel eesmärkidel tehtud kulutuste kandmist ning mis ei ole sihtotstarbelised (toetusraha eest ei tule püstitada kindlat ehitist, osta kindel tehniline seade vms).

Sellisteks toetusteks on peetud näiteks ühtset pindalatoetust, loomade karjatamise toetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, põllumajanduskultuuride täiendav otsetoetus jms. Riigikohtu hinnangul ei saa väljamakse arestimisel korral kahjustada toetuse eesmärk, samuti paraneb põllumajandustootja varaline seis, sest ta vabaneb oma kohustustest võlausaldaja ees. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et põllumajandustoetuse saaja maksuvõlga on võimalik toetuse summaga tasaarvestada.

5. Euroopa õiguse kohaldamine
Valdav osa põllumajandustoetusi pärinevad Euroopa Liidu eelarvest. Seetõttu tuleneb ka toetuste maksmise raamregulatsioon Euroopast. Eesti ametiasutused tohivad toetuste maksmise korda lisaks tõlkimisele ja siseriiklikule kehtestamisele muuta vaid täpselt nii palju, kui seda Euroopa õigusaktid lubavad. Sellega kaasneb mitu faktorit, mis mõjutavad õigusaktide tõlgendamist. Esiteks kasutatakse toetuse maksmise kriteeriumite siseriiklikul kehtestamisel Euroopa tasandilt pärinevaid termineid, Nendele sisu andmiseks on vajalik analüüsida Euroopa Liidu tasandi akte, mitte siseriiklikku seadusandlust.

Selliselt on ka Riigikohus leidnud, et Euroopa liidu õiguse baasil tuleb tõlgendada näiteks mõisteid "takistab kohapealse kontrolli tegemist" ja "innovatsioon" põllumajandustoetuste maksmise kontekstis. Sellise autonoomse mõiste tõlgendamiseks ja vastavalt sellele otsuse tegemiseks on vajalik mõistele sisu andmine Euroopa Liidu õigusaktide või Euroopa Kohtu lahendite põhjal ning vajalik võib olla ka mõiste sisustamise kohta täiendava eelotsuse taotlemine. Eelnevale lisanduvad veel aktide eesti keelde tõlkimisest tulenevad ebatäpsused.

6. PRIA uurimiskohustus
Haldusorganitele laieneva uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Selline põhimõte kehtib ka PRIA-le - taotlejale peab andma võimaluse puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui taotluses on ilmsed ebatäpsused.

Siiski ei tähenda see, et PRIA peaks küsima taotlejatelt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on ebapiisavad. Kohustus täpsustusi küsida on siis, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea. Samuti, kui regulatsioon on ebatäpne ja see ei võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada. PRIA peab küsima ka täiendavaid andmeid, kui ta kahtleb toetustaotluse vastavuses Euroopa Liidu õiguse eesmärkidele.

7. Taotluse ja vaide esitamine

Suuremahulise investeeringutoetuse taotlemisel või muu erakorralise toetuse taotlemisel võib juristi kaasamine taotluse ettevalmistamise protsessi suurendada taotluse rahuldamise tõenäosust oluliselt. Täpne arusaamine toetuse taotlemise tingimustest ja Euroopa Liidu õiguse taustast lihtsustab taotlemise protsessi. Hinnapakkumiste küsimisel ja pakkujatega läbirääkimisel on kasulik kokku leppida täpsed müügi või teenuse osutamise lepingu tingimused, et tagada toetuse sihipärane kasutamine. Kindlasti on professionaalse õigusabi kaasamine vajalik, kui vaidlustatakse toetuse määramata jätmine, hindepunktide andmine või toetuse tagasiküsimine.

Artikkel ilmus 19. juunil Äripäeva väljaandes Põllumajandus. Autoriks advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets jurist Siim Maripuu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. June 2014, 13:25
Otsi:

Ava täpsem otsing