Koostootmis-jaamade piirang oleks sisutu

Külaotsa sõnul saab koostootmist teha soojuse tarbimise olemasolul, mistõttu oleks koostootmisjaamade lisapiirang sisutu.

Fortumi juhi sõnul pole Eestis suuri linnu ja jäänud on mõned kohad, kus veel koostootmist pole, aga on piisavalt nõudlust soojuse järele ning kus seega oleks mõtet koostootmist arendada. "Koostootmise potentsiaalil on juba loomulik piir ja kunstliku piirangu kehtestamine midagi juurde ei anna. Kuna soojuse ja elektri koostootmine on efektiivseim viis kasutada ära kogu kütuses sisalduv energia, siis selliste efektiivsete lahenduste loomist peaks hoopis ergutama, mitte piirama," ütles Külaots.

Külaotsa teatel on toetussüsteemi kehtestamine toonud Eesti energeetikasektorisse investeeringuid ning suunanud energiatootjaid puhtamate ja efektiivsemate tootmisviiside juurde. Lisaks saavutatud keskkonnaeesmärkidele on tema hinnangul biokütustel koostootmisjaamde rajamine suurendanud energiajulgeolekut, suunanud kütuste eest makstava raha piirkonda ning biokütuste kasutamine koostootmises on hoidnud soojahinnad madalamad kui importkütustega küttes.

Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul ei ole peale tuuleenergia teiste taastuvate energiaallikate osas ülemmäära ja tänased toetused võivad anda alustava tõuke täiendavate tootmisvõimsuste arendamisele. Õiguskantsleri teatel võib tarbija olla kohustatud rahastama taastuvenergia toetusi rohkem, kui on põhjendatav nende toetuste kehtestamise eesmärgiga (tagada EL nõutav taastuvenergia osakaal, energiatootmise mitmekesisus ja varustuskindlus).

Äripäev küsis Külaotsalt, kas tänane taastuvenergia toetussüsteem on põhjendatult õige või on selles kitsaskohti.