Kulla hind kerkib tugevalt kriiside toel

Birjo Must, Aivar Hundimägi 25. juuni 2014, 16:41

Möödunud aastal suure languse teinud kulla hind on taas tõusuteele pööranud.

Aktsiate langus ja kallis nafta lennutasid kollase metalli hinna möödunud nädalal kahe kuu kõrgeimale tasemele, kus see püsis ka täna.

Kulla hinna ralli sai hoo sisse möödunud neljapäeval, mil hind kerkis päevaga pea 4%. See oli kõrgeim päevane tõus alates möödunud aasta septembrist. Hinnatõus jätkus ka nädalavahetusel ja teisipäeval maksis unts kulda juba 1325,9 dollarit. Täna liikus hind taas allapoole, jäädes umbes 1313 dollari tasemele.

Hõbeda hind, mis tavaliselt liigub kullaga sarnases rütmis, kukkus täna 20,86 dollarile untsi eest. Teisipäeval saavutas hõbedauntsi hind 21,14 dollari taseme, mis on kõrgeim alates märtsi keskpaigast.

Iraagis toimuv süstib ebakindlust

Veel enne vägivalla puhkemist Lähis-Idas prognoosisid välisanalüütikud, et kulla hind jätkab langustrendi. Pessimistlike arvamuste kohaselt pidi kollase metalli hind kukkuma aasta lõpuks viie aasta madalaimale tasemele, umbes 1000-1050 dollarile untsi eest.

Nüüd on aga hakanud kulla hinda ülespoole lükkama turgudel valitsev üleüldine segadus. USA aktsiahinnad langesid teisipäeval veelgi, kuna mured Iraagi tuleviku pärast kärbivad ettevõtete kasumiväljavaadet. Investorites tekitab ebakindlust ka Briti naela langus ja ootus, kas Inglise keskpank lubab peatselt intressimäärade tõusu.

Brenti toornafta hind jäi teisipäeval kõrgemale kui 114 dollarit. Nafta hinna rallimist toetavad jätkuvad vägivallalained Iraagis, tarneprobleemid Liibüas ja ootused, kas USA hakkab ise naftat eksportima.

Teisipäeval võtsid al-Qaeda meelsed islamimässulised täieliku kontrolli Iraagi suurima nafta rafineerimistehase üle. See andis löögi Iraagi valitsuse püüetele kaitsta riigi majandusele kõige olulisemaid infrastruktuuri rajatisi. Juuni alguses alanud vägivaldsetes rünnakutes on surma saanud juba enam kui 100 inimest.

"Maailm on hiljuti muutnud oluliselt hirmsamaks paigaks," kommenteeris olukorda LaSalle Futuresi vaneanalüütik Charles Nedoss.

Aasia tahab rohkem kontrolli saavutada

Viimastel aastatel Hiina ja India hüppeliselt suurenenud nõudlus kulla järele toetab ka kollase metalli hinda maailmaturul. Samuti kujundavad nendes riikides toimuvad poliitilised ja majanduslikud sündmused kulla hinna hooajalisi mustreid.

2013. aastal oli Hiina suurim kulla importija maailmas. Sellega edestati ka senist suurimat kokkuostjat Indiat. Kaks suurima rahvaarvuga riiki moodustavad enam kui poole maailma kulla nõudlusest.

Möödunud aastal kriisi sattunud India rahvusvaluuta ruupia ja sealsed hiljutised poliitilised muudatused on teinud kulla väljavaated tulevasteks kuudeks säravamaks. Sealsete inimeste jaoks on kuld säästmise ja turvalisuse vahend.

Samas varjutavad positiivseid prognoose põllumajandusprobleemid. Kui põllumajandusest saadav tulu väheneb, langeb ka nõudlus kulla järele. Financial Timesi prognoosi kohaselt kaasneb sellega kulla hinna langus, kuna viletsaid saake saavad farmerid on sunnitud oma kullavarud ära müüma.

Sel nädalal teatas ka Singapuri börs, et annab välja füüsiliseks kullaks vahetatava lepingu, et vastata maailma suurimale kullanõudlusele Aasias. Tänavu septembris välja antavat lepingut nähakse Singapuri püüdena kehtestada regioonis oma kulla võrdlusindeksit.

Vastavalt Singapuri börsi pressiteatele, toetavad lepingu väljaandmist ka suured pangad nagu  JP Morgan, Standard Chartered, Standard Bank ja Bank of Nova Scotia.

KOMMENTAAR

Üha rohkem põhjust vaadata Aasia poole

Nordea peaökonomist Tõnu Palm:

2013. aastal langes kulla hind umbes 28%, kuna globaalmajanduse kasv ja kõrgemate dollari intresside ootus vähendas kulla sära investorite silmis. Alates eelmise aasta lõpust kaupleb kuld vahemikus 1200-1400 dollarit untsi kohta, mis näitab, et suurem õhk sai juba eelmisel aastal hindadest välja lastud. 

Kulla hinda mõjutavad lähiperioodil eeskätt Iraagi ja Ukraina sündmused. Kulla ja toornafta hinna tõus on toimunud korrelatsioonis. Kiiret lahendust Iraagi kriisile ei oodata. Arvestades mai lõpust toimunud kiiret kulla hinna tõusu, võetakse praegu turgudel veidi kasumit. Finantsturud prognoosivad kulla hinna kauplemist aasta lõpus praeguse, umbes 1314 dollarit untsi kohta, hinnataseme juures. See on adekvaatne hetkeolukorra peegeldus. Ilma geopoliitiliste kriisikolleteta kaupleks kuld madalamal tasemel.

Aasta teises pooles ootame paranevaid makronäitajaid USAst, mis hoiab finantsturgude tähelepanu ees ootava mõõduka dollari intressitõusu teemal. Tasapisi tõusvad intressid ja mõõdukas inflatsioonirisk soosivad pigem aktsiahindade kui kulla tootlust. Parema tootluse saab teenida aktsiaturul.

Samas jääb pikaajaline huvi kulda osta kestma ning üha rohkem on põhjust vaadata just Aasia riikide poole, kelle osakaal kulla globaalses nõudluses kasvab. Kui 2010. aastal küündis Aasia osakaal umbes 57%-le,  siis nüüd jäävad hinnangud üle 60% tasemele. Sel aastal alustab kulla tuletistehingutega kauplemist näiteks Shanghai Gold Exchange.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. June 2014, 15:57
Otsi:

Ava täpsem otsing