Hobi. Mitte ainult metsas lidumine

27. juuni 2014, 00:00

Orienteerumine treenib vaimu ja keha nii hästi, et võiks olla koolis kohustuslik õppeaine, arvavad ettevõtjad. Värskes õhus viibimine tuleb boonusena kauba peale.

Orienteerumine ja seiklus­sport panevad proovile nii keha kui ka vaimu, kirjeldab ettevõtja ja rahvusvahelise orienteerumis­liidu asepresident Leho Haldna oma suurt kirge – metsas kolamist ehk orienteerumist. “Orienteerumine on väljakutse,” lausub ta. “Orienteerumine on mind õpetanud kiiresti otsustama ja eesmärgi saavutamiseks mitte kunagi alla andma,” ütleb Haldna.

Orienteerujal tuleb lahendada loodusmaastiku ja rajameistri püstitatud raskusi. Spordiala sobib kõigile, kellele meeldivad jooksmine, ootamatud olukorrad ja looduses viibimine. Haldnal möödub tänavu esimesest võistlusest 35 aastat.

Orienteerumine pole tema sõnul pelgalt tuim jooksmine mööda metsaradasid, ette tuleb ka verd vemmeldama panevaid olukordi, mille üle hiljem muiata.

Mets on näljaseid loomi täis. Haldna muljetas, et ükskord oli ta Rägaveres Lääne-Virumaal võistlustel esimeste startijate hulgas ning tema eest jooksis paarikümne meetri pärast mööda karu. “Umbes kilomeetri pärast oli teerajal ees põder koos vasikaga. Kuna nad mulle teed ei andnud, siis tuli ise metsa kaudu ringi joosta,” naerab Haldna.

Sellised kohtumised segavad tema sõnul jooksu ajal keskendumist, eriti kui ei tea, millal karu viimati sõi.

Odav hobi harrastada. Haldna sõnul ei ole orienteerumine väga aeganõudev hobi, kuid seda vaid juhul, kui head maastikud asuvad lähedal. Peamine ajakulu võistlusteks valmistumisel ongi ­autosõit toimumispaika. “Ühe võistluse peale kulub koos kohalesõiduga 3–6 tundi.”

Lisaks vähesele ajakulule on ka orienteerumis­varustus võrdlemisi odav ja osalustasud ei ole suured, seetõttu on kopsakamad kulud seotud taas võistlustele kohalesõiduga.

Põlvini mudas jooksmine tähendab elamust. Orienteerumistaktis tuksub ka elektroonikatööstuse liidu juhatuse liikme Erik Keerbergi süda. Ta on vahelduva regulaarsuse ja intensiivsusega  orienteerumisega tegelenud 38 aastat: harrastaja, sportlase, treeneri, võistluste korraldaja ja kaardijoonistajana.

Keerberg ütleb, et orienteerumine on tal sügaval südames ning talle tundub, et vahel on raske alaga mitte tegelejale hobi võlusid selgitada. “Kui kirjeldad orienteerumisvälisele inimesele õhinaga situatsiooni, kus veidi eksinuna kottpimedas võpsikus, vihmasajus ja poolest põlve mudas seisad, võid olla kindel, et heal juhul saadab sind kaastundlik pilk,” naerab Keerberg, kelle sõnul ei tee asjakaugele kuidagi selgeks, et selline asi võib tore olla.

Enamik elamustest sünnib siiski inimlikumas keskkonnas – ala muudavad meeldivaks ilus mets, värske õhk ja jõukohane orienteerumisülesanne.

Pea ja jalgade koostöö. Orienteerumine nõuab Keerbergi sõnul peale hea füüsilise vormi ka aktiivset mõttetegevust. “Kõik ei sõltu ainult kiiretest jalgadest, on vaja jalad ja pea koos toimima panna,” rõhutab ta.

Keerbergi sõnul on loomulik, et hobi nõuab ­aega. Aktiivsemal võistlusperioodil olid tal kõik suvised ja talvised nädalavahetused orienteerumist täis, aga enam mitte. “Omad piirid seab ka Saaremaal elamine – lihtsalt ei hakka igal nädalavahetusel mandrile sõitma.”

  • Idee: kohustuslikuks õppeaineks

Orienteerumisõpetus peaks olema kooliprogrammis kohustuslik, arvab elektroonikatööstuse liidu juhatuse liige Erik Keerberg. “Et viia lapsed loodusesse, näidata, et arvuti­ekraanilt nähtud mets eksisteerib ka tegelikult ja et seda pole vaja karta,” selgitas ta.

Tema hinnangul õpetab orienteerumine langetama otsuseid – ei ole aega pidada sisemist diskussiooni selle üle, kummalt poolt kivi joosta.

“Orienteerumine õpetab otsustama, eriti oluline on see areneva noore puhul, kus sageli vanemad kipuvad paremini teadma, mis ja kuidas on õige. Orienteerumine annab vabaduse olla sina ise, ja mitte keegi ei vahi sinu iseolemist pealt ega arvusta seda,” ütles ta.

Vanematele inimestele pakub orienteerumine tema sõnul hea võimaluse saada mõõduka kehalise koormuse juures tugev positiivne emotsioon.

Tasub teada

  • Mida on vaja orienteerumiseks?

Rõivad 
Alustaja võib riietuda jooksmiseks sobilikesse riietesse, mis ei võtaks vett sisse ega jääks okstesse kinni. Jalanõudeks sobivad maastikujooksu jalatsid.
Alaga tihedamalt tegelemisel maksab soetada spetsiaalsed orienteerumiseks mõeldud jalanõud – need ei ima vett sisse ja neil on paksem libisemisvastane tald. Mõnel mudelil on isegi väikesed “naelad” all.

Kompass
Kompasse on kahte tüüpi – nn plaadikompass (plaadikas) või pöidla otsa käiv pöidlakompass (pöidlakas). Alustajatele sobib paremini esimene. Hea kompass maksab 20–30 eurot.

Märkevahend
Orienteerumises kasutatakse märgete tegemiseks ja ajavõtuks spetsiaalset näpu otsa käivat kiipi – SPORTident kaarti ehk SI-kaarti (või ka SI-pulk), mida saab rentida korraldajalt. Rent maksab kuni paar ­eurot, isikliku kaardi hankimine nõuab 28–66 eurot.
Orienteerumiseks vajalikku inventari tavaspordipoodidest ei leia. Spetsiaalseid riideid, kompasse, jalanõusid saab osta spetsialiseerunud firmadest – Matkasport, Palmtek, Orienteerumiskauba OÜ, OÜ Tak R&D jt.

  • Kus saab orienteeruda?

Üle Eesti toimuvad orienteerumispäevakud, tavaliselt mingil kindla nädalapäeva õhtul linna lähistel. Neil pakutakse erineva raskustasemega radu igale eale.
Päevakutel osalemiseks ei ole vaja eelregistreeruda, piisab, kui minna väljakuulutatud ajaks kohale ja tasuda seal stardimaks. Koondarvestuse saamiseks kasutatakse üle Eesti ühtset koodisüsteemi – EOLi koodi. EOLi koodi saad võtta päevaku korraldajalt või tellida EOLi kodu­leheküljelt.

Allikas: Eesti Orienteerumisliit

Kalender

  • Lippamist igas Eesti otsas

valik orienteerumisvõistlusi

28.06 Eesti linnade suvemängud Vanaõues, Viljandimaal
28.06 Eesti valdade suvemängud Kosel
01.07 Põlva teisipäevak Palojärvel
03.07 Tartu neljapäevak Kaiul
03.07 Pärnumaa neljapäevak Männiku krossirajal
05.07 XT suverogain Võsul
10.07 Pärnumaa neljapäevak Kootsis
16.07 Rapla päevak Kurtnas

Allikas: Eesti Orienteerumisliit

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    26. June 2014, 20:30
    Otsi:

    Ava täpsem otsing