Lennutakso edu Baltimaadest

Artikkel

- Uudised
- Ken Rohelaan
- 26. juuni 2014 kell 15:47
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lennutakso edu Baltimaadest
Baltimaade lennundusmaastikul näeb selle valdkonna nõustamisfirma Mango Aviation Partnersi ärisuuna asepresident Andrew Hughes potentsiaali lennutaksodes.
Tallinnas lennunduskonverentsil esinenud Hughesi hinnangul tuleks unustada Lõuna-Euroopa ning pigem keskenduda Põhja-Euroopale ja Baltimaadele. „Kõiki peamisi pealinnu saaks ühendada 1-1,5 tunniga. Turgu iseloomustab rohkem äri- kui erareiside suund. Tehnoloogia ja lennukid on selle jaoks olemas,“ ütles Hughes.
Tema sõnul oleks igati loogiline, kui tuua kokku õige äriplaan, lennukid ja hinnatase, sest siis lennutakso töötaks. Mango esindaja lisas, et sellisest nišist võiks saada üks suuremaid lennundussuuna muutjaid, nagu varem olid odavlennufirmad ja veebipiletid. Lennutakso peamine sihtturg võiks olla tavalendude äriklassi reisijad.
Hughes tõi näiteid varasematest katsetest USAs ja Saksamaal, kus lennutaksoga üritati pakkuda odavat otselennuga väikelennuki teenust. Ühe eelisena nähti võimalust vältida tavapäraste lendude ajagraafikutest tulenevaid piiranguid.
Enne majanduskriisi ei saanud sellisest teenusest edulugu, sest Hughesi sõnul oleks olnud vaja suuremat lennuparki. Kui varem oli väikelennukite tarneaeg 3-4 aastat, siis tänaseks on see aga oluliselt lühenenud. Tarne paranemine aitaks kiirendada suurema masinapargi loomist, mis aitaks omakorda lennutakso ärimudelil ellu jääda.
Mango esindaja mõttelendu hindas Airbus Corporate Jetsi turundusdirektor David Velupillai pigem optimistlikuks kui realistlikuks. „Lennunduses on kriitilise tähtsusega ohutus,“ ütles Velupillai. Ta lisas, et lennutaksode piloodid peaksid sarnaselt ärilennukite juhtidele tihti minema sihtkohtadesse esimest korda, liinilennukite juhid tunnevad kohalikke olusid paremini.
„Samuti on väga oluline, et suures ärilennukis oleks palju tagavarasüsteeme ja abinõusid - et kõike oleks vähemalt kaks, kui mitte kolm. Väikestes lennukites seda pole,“ lisas Airbusi esindaja. Tema sõnul on suurematel tegijatel paremad ettevaatusabinõud.
Velupillai hinnangul ei pruugi lennutaksod kõige efektiivsemalt kasutada senist infrastruktuuri. „Siin poleks see probleem, sest teil on palju parkimisruumi. Aga on ka selliseid kohti, nagu näiteks Hongkong, kus pole ruumi ärilennukite hoidmiseks,“ ütles ta.
Velupillai sõnul peaks vaatama majanduslikult, kas tulusam oleks maa peal hoida väiksemaid või suuremaid ärilennukeid, sest tänase seisuga näeb Airbusi esindaja viimastest paremat tulu riigi jaoks. Velupillai teatel aitavad ärilennukid ettevõtetel oma äri kasvatada kiiremini ja tõhusamalt. Kui selliseid lennukeid kasutavate ettevõtete tegemised kokku liita, võivad need Airbusi esindaja sõnul riigi majandust elavdada.
Hetkel kuum