Kinnisvara. Minibuum kinnisvaras sai läbi

Ehkki mai peaks kinnisvaraturul aprillist aktiivsem olema, pealinna korteriturul nii ei olnud. Näiteks tehinguid tehti vähem aprillist ja aasta varasemast maist, kuu varasemaga võrreldes jätkas langust ka korterite ruutmeetri mediaanhind, jäädes Tallinnas maa-ameti andmeil 1310 eurole.

Hinnalangus jätkub. Juuniks ehk kahe kuuga kahanes tehingute hulk pealinnas viiendiku ning keskmine hind 6% võrra. “Praegustelt hinnatasemetelt on ostjaid jäänud tuntavalt vähemaks ning tõenäoliselt survestab see müüjaid lähikuudel pakkumishindu langetama,” kommenteeris Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht Rando Vanaveski. “Usun, et hinnalangus jääb 5–10% piiridesse.”

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman märkis, et aprillis ja mais pidurdus järsult kinnisvara müügi hoog. “Ootan aktiivsemat kinnisvaraturgu taas sügise lõpupoole,” lisas ta.

Kinnisvarafirma Uus Maa juht ja omanik Jaanus Laugus ootab hindade kerget tõusu alles järgmisel aastal, sest Euroopas tehtavad hoiustamisotsused suunavad ka tavainimeste hoiused kinnisvaraturule. “Kui raha hoiustamisel pole väärtust, aga korteri üüri pealt on võimalik aastas 5% tootlust teenida, siis miks hoida raha kontol,” lisas Laugus. Pikas perspektiivis on kinnisvarahinnad olnud alati tõusvas trendis. “Oleme nüüdseks saavutanud 2008. aasta hinnatasemed. Järgmine tõusutipp on ajaloo trende järgides kindlasti kõrgemal, kui see oli 6–7 aastat tagasi,” lisas Laugus.

Halvad uudised hirmutasid ostjat. Küsimusele, mis põhjustas kinnisvaraturu järsu kevadise languse, vastas Sooman, et nõudlus ei ole tegelikult vähenenud, aga negatiivsed uudised on muutnud inimesed ebakindlaks ja äraootavaks. “Eestis oli ka 2013. aastal reaalpalk samal tasemel mis 2007. aastal ja kinnisvarahinnad hakkasid aprillis lähenema buumi tasemele. Tartus näiteks jäi varakevadel vaid paar protsenti puudu buumiaja hinnalaest,” ütles Sooman. Juuni esimese kahe nädala kohta märkis Sooman, et see on olnud eelnevate kuudega võrreldes tavapärane, aga suvi näib tulevat siiski vaikne.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing möönis, et aasta algus kuni aprillini oli kinnisvaraturul lootustandev. “Meie maaklerid pole kunagi teinud jaanuaris-veebruaris nii palju tehinguid,” märkis ta ja lisas, et keegi ei oodanud mais kinnisvaraturul nii järsku muutust.

“Väga raske on ennustada, mis juhtuma hakkab. Elukondliku kinnisvara müüjad on selgelt aasta alguse hinnatasemete müügiootuses, aga ostjad enam seda taset ei aktsepteeri,” kommenteeris Saksing ning lisas lohutuseks, et kinnisvaraturu neli alussammast toimivad siiski ka edaspidi: need on sünnid, surmad, kokku- ja lahkukolimised.

Tehingutega tammutakse paigal. Ober Hausi ­Tallinna kontori juht Taavi Reimets eeldab, et tehingute arv tuleb selle aasta esimesel poolaastal sama mis eelmisel aastal. Samas on tema sõnul keskmine pinnaühiku hind ca 19% kõrgem kui eelmise aasta juunis.

Reimets on seisukohal, et minibuum, kus põrkusid vaba raha ja suhteliselt odav kaup, on nüüdseks läbi. Võrreldes aprilliga langes mais Tallinnas korterite keskmine ruutmeetrihind ligi 5%. “Meie turg on nii väike, et ainuüksi ühe suurema projektiga notaris käimine ja asjaõiguslepingute sõlmimine võib mõjutada keskmist hinda väga palju ja kui neid satub ühte kuusse veel mitu, siis võibki tunduda, et käes on järjekordne buum,” möönis Reimets. Keskmiselt on tema andmeil enim kallinenud nn mägede korterid. “Tundub, et see n-ö odav kaup on seal otsa saanud ning hinnad on tõusnud nii meeletult kõrgele, et mõttekam oleks soetada juba uus korter uues majas, kuid ostujõud ei ole veel sellel tasemel,” kommenteeris Reimets.

Aasta teiselt poolelt ootab Reimets hindade korrektsiooni, sest pakkumine kasvab. “Aina enam tuleb turule kaupa, mida varem oli võimatu laenujäägi tõttu müüa – buumiaegset kinnisvara,” kommenteeris Reimets ja lisas, et ta ootab nüüd rohkem tehinguid kinnistutega.

Investorid on kadunud

Peep Sooman Pindi Kinnisvarast märkis, et Eesti kadunud on nii oma- kui ka välismaised kinnisvarainvestorid – soomlased ja venelased – ning elukondlik turg tugineb vaid lõpptarbijatel. “Kui aasta alguses nautisid kinnisvarainvestorid juba 8–9% aastast üüritootlust, siis nüüd on tootlus taas 4–5% peal,” ütles ta. Sooman selgitas, et kui soomlaste aktiivsus on vähenenud sealse majanduskriisi tõttu, siis Vene investorid kannatavad rubla devalveerimise tõttu ning lisaks on nad hakanud Tallinnale Riiat eelistama, kus korterite ruutmeetrihinnad on kaks korda madalamad.

Ingmar Saksing LVM Kinnisvarast aga näeb sel aastal just rohkem Soome klientide oste, mullu olid soomlased tagasihoidlikumad. Ka on olemas Vene kliendid, aga nemad tunnevad huvi pigem mõne terve arenduse vastu. Samas on näha, et Venemaa inimestel on oma raha riigist palju keerulisem välja saada kui pool aastat tagasi.

 

 

Kus ja kuhu hinnad liiguvad?

Hinnad langevadKallid arendused. Suur hinnalangus tabab Tallinnas kalleid arendusprojekte, kus väljamüügihind ruutmeetri kohta on enam kui 2500 eurot.Kalamaja kaotab sära. Suur hinnalangus tabab ka Kalamaja ülehaibitud halvas korras puitelamuid. Kui enne oli Kalamajas ühele korterile kümme tahtjat, siis nüüd on alles jäänud paar ebalevat soovijat. See oli ka absurd, kui lagunevas puuküttega ja tuult läbi laskvas puitmajas küsiti ruutmeetri eest 2000 eurot. Ostjate jaoks on kortermajas oluline selle ühtlane sotsiaalne läbilõige.Näiteks kui majas elavad väga erineva sissetulekuga inimesed, ei saa seal koos midagi ära teha. Kes elavad esimesel korrusel, ei ole nõus maksma näiteks lifti remondi või katuse parandamise eest. Neil, kel lapsi pole, ei taha maksta mänguväljaku rajamise eest jne.

Hinnad ei langeLasnamäe hoiab taset. Seal on keskmine ruutmeetrihind märkimisväärselt tõusnud, olles praegu juba 1200 eurot. See on kõige odavam piirkond Tallinnas ja inimesed, kes tulevad mujalt pealinna tööd otsima, alustavad just sealt, ja inimesi Tallinna tuleb, olgugi et sisserände statistikat mõjutab veidi ka tasuta ühistransport.

Hinnad kasvavadSääst aitab müüa. Hinnad tõusevad seal, kus on energiasäästlikud kortermajad, näiteks on olemas soojus­tagastusega sundventilatsioon ja energiat säästev küttesüsteem.Müüb kesklinn. Tallinnas pakub nii oma- kui ka välismaistele investoritele jätkuvalt enim ostuhuvi n-ö Bermuda kolmnurk – objektid Liivalaia, Pärnu mnt ja Tartu mnt piirkonnas. Mustamäe kortereid ostavad välismaalased, kui nende lapsed tulevad Eestisse õppima.Allikas: Peep Sooman, Ingmar

 

 

 

See pole languse algus

Rando Vanaveski, Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht ja kutseline maakler Tegu on korrektsiooniga, mis on omane veidi kuumenenud turule, ja mitte sügavama langustrendi algusega.Hinnakorrektsioon toimub lähikuudel ära ja sügisest võtab turg taas mõõdukalt positiivse suuna ning aasta lõpuks oleme märtsi tasemete juures tagasi.

Kes ei ostnud mais, ostab juunis

Leanika Järve, Kinnisvarafirma Epicenter asutanudKolm kuud tagasi kirjutati ­uudistes, et kas meil on buum või peagi lõhkev mull, kolm kuud hiljem aga ennustatakse juba krahhi. See tekitab igas inimeses küsimuse, et mis siis nüüd ikkagi toimub. Tegelikkuses ei jäta keegi, kellel ikka kodu vaja, oma tehingut tegemata, vaid vaatab lihtsalt natuke kauem ringi. Need, kes ei teinud otsust mais, teevad selle juunis. Näen kinnisvarahindade jäämist järgmiseks pooleks aastaks samale tasemele, pikemas 3–5 aasta perspektiivis on aga näha nõudluse kasvu ja samuti hindade tõusu.

 

 

 

Tükk hindadest maha

Tehinguaktiivsuse ja ka keskmise ruutmeetri hinna tipp oli tänavu märtsis. Tehti 699 tehingut, keskmine hind oli 1469 eurot ruutmeeter.Mais olid näitajad 22 ja 6% kehvemad.Allikas: Domus Kinnisvara