Küttesüsteemi suhtu hoolikalt

Sulev Senkel, Kristi Malmberg 29. juuni 2014, 10:04

Renoveerimisprojekt on sarnane ehitusobjektile, mis vajab enne alustamist põhjalikku projekteerimist ja analüüsi ning teostamisel järelevalvet.

“Sageli pöördutakse meie poole probleemidega, et maja on renoveeritud, ent tulemused ei vasta ootustele. Põhjuseid, miks ei ole saavutatud soovitud tulemusi, on muidugi mitmeid,“ räägib küttesüsteemidega tegeleva ettevõtte TA Hydronics juht Vallo Hiiietamm.

“Suurim probleem ja viga seisneb selles, et renoveerimisprojekti koostamises nähakse liigset kulu ja selleks ei nähta otsest vajadust,“ toob Hiietamm välja. Järgmine puudus on, et isegi kui projekt on tehtus, siis on see auditita. “See on olukord, kus toimub tavapärane hinnasõda ning võidab kõige odavam pakkumus. Eriti projekteerimisvaldkonnas võib juhtuda, et projekteerija ei pruugigi objektile kohale tulla. Kuna sarnane naabermaja on juba renoveeritud, minnakse lihtsama vastupanu teed ning tegeletakse põhimõtteliselt kopeeri-kleebi meetodiga,“ toob Hiiietamm näiteid praktikast.

Sellisel juhul läheb ehitaja objektile ehitama ning seisab silmitsi olukorraga, kus projekt on kasutu. Näiteks paiknevad erinevalt radiaatorid korterites või soojus sõlm asub ühel majal keskel, teisel jälle teises kohas. Siin seisab nii ehitaja kui ka tellija valiku ees, kas alustada algusest või minna kohe ehitamisega edasi.

Praktika on näidanud, et pelgalt majade otsaseinte renoveerimisega on saavutatud pigem ootustele vastupidine tulemus, mille tulemusel on maja muudetud hermeetiliseks kasvuhooneks. Tagajärjeks on hallitused korterites, ebakvaliteetne sisekliima jne. Seetõttu vajab küttesüsteem erilist tähelepanu.

Küttesüsteem on kinnine süsteem, kus on keeruline vigu leida ning ennetada. Nüüd on Eestis võimalus juba ligi aasta katsetada erinevaid lahendusi ning ennetada olukordi selleks spetsiaalselt ehitatud stendidel, kus on võimalik ennast kurssi viia enne renoveerimist sobivate lahendustega.  Hiietamme sõnul on paraku palju ka selliseid juhtumeid, kus hakatakse tegelema tagajärgedega.

Ent teststend on abiks võimalike probleemide analüüsimiseks ning võimalike vigade kiireks otsimiseks. Näiteks, kus õhk on jäänud küttesüsteemi ning see takistab täisvõimsuse saavutamist. Põhjus võib olla selles, et küttesüsteemi rõhud on tasakaalustamata, tasakaalumuundurid on valesti paigaldatud, projekteerijad on projektis koostanud või ehitajad on paigaldanud omavoliliselt liiga järsud üleminekutorud, järelevalve on teostamata.

Õhu sattumine küttesüsteemi ning selle seal püsimisega võib tekkida reaktsioonina piltlikult öeldes süsteemi torude kinni kasvamine, kus torudesse jäänud osakesed ladestuvad ning võivad ummistada nii pumba kui ka kogu süsteemi.

Küttesüsteemid on üsnagi spetsiifilist teadmist vajavad süsteemid, mis sageli ehitajal puudub või siis ta ei peagi sellest midagi teadma. Selleks on oluline tähelepanu pöörata majade küttesüsteemide kui ka ventilatsioonisüsteemide renoveerimisel professionaalsele järelevalvele. Ühekordne kulu, mis tehakse järelevalvele, võib anda hindamatu tulemuse, arvestades ennetamata probleeme, mis tekivad ebapädevusest.

“Liiga tihti juhtub olukordi, kus ehitaja tuleb kohale ning teeb ettepaneku tellijale ehitada kogu projekt teisiti ja “odavamalt“. Tulemus on aga see, et algselt paika pandud eesmärke pärast ehituse lõppu ei saada kunagi,“ toob välja Tallinna Tehnikaülikooli professor Teet-Andrus Kõiv, kelle sõnul tekivad arusaamatused just tehnoloogiate tundmises ja nende toimimises. Samuti on Kõivu sõnul veel järelevalve väga erineval tasemel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    29. June 2014, 10:04
    Otsi:

    Ava täpsem otsing