Kangatööstuslinn alates 1832

Sindi Lankas värvitakse lõnga, millest hiljem koovad teised tööstused mittepõlevaid vaipasid lennukitele ja laevadele. Fein-Elast Estonias valmistatakse elastikniiti, millest mõni teine ettevõte koob naistesukki või toodab meditsiinilisi jalatugesid, ning Qualitexis kootakse ja värvitakse mitmesugust kangast.

Sindi Lanka: meil on töötajatest järjekord ukse taga

Sindi Lanka tegevjuht, taanlane Dennis Ulrik Kristensen räägib mitte-eestlase kohta väga head eesti keelt ning kannab tegevjuhi kohta ääretult sportlikku riietust – lühikesi pükse ja sportsärki. Võib ju mõelda, et ah ju see mingi Sindi värk ole, aga tegelikult ei ole sellel kõigel asukohaga mitte kui midagi pistmist.

“Ma ei taha tööl käia nii, et minul on lips ees ja pintsak seljas, aga teistel ei ole. Selliseid erinevusi pole vaja. Me oleme ju kõik üks meeskond ja käime kõik koos lihtsalt riides,” räägib Kristensen. Teine põhjus on siin veel, keemiainsenerist tegevjuht käib vajaduse korral ka ise tootmises abis.

Hea töö toob hea palga. Kristensen ütleb, et temas on taanlase täpsust, talle meeldib, kui kõik on korras, maksud piinliku täpsusega makstud, töötajate palgad elamisväärsed, võimalusel paremadki, aga seejuures tuleb ka oma tööd hästi teha.

“Kui mina oma tööd hästi ei tee, aetakse mind minema,” ütleb ta lihtsalt ja jätkab: “sa pead tegema head tööd ja siis tõstetakse sul palka ja sul on kodu lähedal hea koht, kus töötada.”

Sindi Lanka tootmine tegeleb villa ja lõnga värvimisega, aga mitte lihtsalt kudumiseks, vaid mittepõlevate vaipade kudumiseks. Sellised vaibad leiavad kasutust lennukites, aga ka hotellides. Sindi Lanka vaibad katavad näiteks Thai Airwaysi, Lufthansa lennukite põrandaid, Taani kõige kallima hotelli Hotel D’angleterre ja Rabobanki põrandaid, aga Sindis värvitud lõngast tehtud vaipu leidub ka Tallinki ja Silja Line’i laevadel ning isegi põhja läinud Itaalia kruiisilaeval Costa Concordia ja Tallinna Nordic Hotel Foorumi põrandatel.

Kristenseni sõnul töödeldakse nende ettevõttes värvimise käigus villa nii, et see ei põle, ta küll süttib ja suitseb, aga üleskerkiv suits ei ole inimese tervisele ohtlik.

Värvitud vill või lõng liigub Sindist edasi kõikjale üle maailma. Sindi Lanka on sunnitud konkureerima ka Hiinas toodangu ja hindadega, kuid Sindi Lanka kvaliteedile jäävad Hiina tooted alla. Isegi nii on olnud, et lõng ostetakse meie käest ja vaip tehakse valmis Hiinas ning saadetakse USAsse või Ühendkuningriiki,” rääkis juht.

Umbes 200 tonni lõnga läheb USAsse, suur osa toodangust aga Taani ning Sindi Lanka kõige suurem klient Coma Sciense Group asub Inglismaal.

Möödunud aasta oli ettevõttele kiire ning muutusterohke. “Saime ühe Taani kliendi tagasi, kes ostab nüüd tervelt 40% meie toodangust. Taanis ongi kaks suurt kudumistööstust – Dansk Wilton ja Hammer Tæppel – ning nüüd on nad mõlemad jälle meie kliendid,” selgitas Kristensen ja lisas rõõmsalt: “Ükskõik kumb neist tellimuse saab, meie võidame ikka.”

Selle aasta prognoosid on Sindi Lankal head – aasta tuleb kokkuvõttes parem kui 2013. “Eelarve näitab üle 650 000 euro kasumit ja julgen prognoosida ehk isegi 700 000 eurot ning käibeks 4 miljonit eurot,” rääkis tegevjuht.

Töötajate uued ideed muudavad ettevõtte paremaks. Juuni alguses saabus ettevõttesse ka uus tsentrifuug lõnga ja villa kuivaks keerutamiseks. Uus seade aitab säästab nii kuivamisele kuluvat aega kui ka töölisi.

Euro tõstis Kristenseni sõnul hindu Eestis märkimisväärselt ning seetõttu pidid ka töötajate palgad kasvama.

“Ma ei taha näha, et töölistel ei ole söögi ostmiseks või lastele millegi ostmiseks raha. Samas on ka töötajad peale euro tulekut aru saanud, et ma ei anna niisama raha juurde, vaid tehtud töö peab olema targem ehk work smarter, not harder, see on kõige suurem pluss,” ütles tegevjuht ja lisas, et just viimased aasta kuni poolteist on ta täheldanud, et töötajad pakuvad agaralt ise uusi ideid ja mõtteid, kuidas oma igapäevast tööd veelgi paremini ja efektiivsemalt teha. “Neil on huvi asju muuta.”

Liivimaa suurim vabrik

Sindi ajalugu läheb tagasi aastasse 1832, kui Preisimaa kodanik Johann Cristoph Wöhrmann, kaupmees Riiast, asutas Pärnu jõe kaldale kalevivabriku.

Sindi Kalevivabrik oli oma aja eesrindlikumaid ettevõtteid. 1842. aastaks oli tegemist kogu Liivimaa ja Eestimaa kubermangude suurima tööstusettevõttega. Iga viies kubermangu tööstustööline töötas Sindis. 1960ndateks oli vabrik vananenud ning valitsus otsustas ehitada uue vabriku ning koondada kokku Eesti villase riide tootmine.

Pärast Eesti iseseisvumist Sindi Kalevivabrik pankrotistus.

Fein-Elast: samade mahtude juures säästeti energialt üle 40 protsendi

Sindi Elastonia, millest hiljem sai Fein-Elast Estonia, asutati mais, 20 aastat tagasi. Ettevõtte juht Urmas Mäe ütleb humoorikalt, et moetööstusettevõtte Fein-Elast Estonia eesmärk on teha jalgu ilusamaks ja tervemaks.

See tähendab, et ettevõttes toodetakse kaetud elastaanlõnga ehk elastikniiti, millest valmivad nii sukad, sokid ja kudumid kui ka mitmesugused meditsiinilised abivahendid.

Tehnoloogiad üle 100 aasta vanad. Lihtsalt masinate kiirused on aja jooksul suuremaks ja materjali kvaliteet paremaks läinud. “Meie tootmine on väga energiamahukas ja peale vabaturule minemist on elektri hind kõrgem kui Soomes,” rääkis tegevjuht, kes siiski vaid elektrihinna üle nurisemisega ei piirdu, vaid näitab nende tehase täiustatud masinaid, tänu millele on Fein-Elast Estonial tootmismahtusid kärpimata õnnestunud viimase kahe aastaga säästa elektrienergialt üle 40%.

Tootmises on üks ruum teise järel täis pikitud masinaid, mis valmistavad elastiinirullidest erinevaid tehnikaid, kasutades odavamaid ja kallimaid, kvaliteetsemaid ja vähemnõudlikumate toodete tarbeks vajaminevaid elastikniite. Kõik niidid rullivad masinad vastavalt klientide vajadustele erinevatele poolidele. Mõned niidid on nii peenikesed, et esmalt ei saa arugi, kas masin rullib tühja või on seal ikka ka niit jooksmas.

Selliseid niite kasutatakse eriti peenekoeliste naistesukkade tegemiseks. Teised, näiteks õhksurve jõul niidiks keritavad, on tegevjuhi sõnul sobilikud vaid meestesokkide kudumiseks. Pea kogu toodang on valge. Vähesel määral näeb ka musti niite. Mäe sõnul värvitakse hiljem ehk siis, kui niidid on juba tooteks kootud.

Fein-Elast Estonia tehas töötab 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas ehk niite keritakse seal juba ligi viiendat aastat järjest tehast kordagi seiskamata.

Ka ettevõtte majandusnumbrite üle ei saa nuriseda. “Viimased aastad on meil läinud hästi. Ärimudel on end õigustanud ja kõige suurem langus oli 2009. aastal, peale mida taastusime.” Fein-Elast on 20 tegevusaasta jooksul näinud vaid kahte miinusega aastat.

Töökätest puudus. Selle aasta esimesed neli kuud on võrreldes eelmise aastaga üle 20% paremad olnud. Kuna tegemist on sessoonse äriga, mis paljuski sõltub moetööstuse hooaegade ettevalmistustest, ei oska Mäe öelda, milliselt täpselt aasta lõpetatakse ega taha ennustustega midagi ka ära sõnuda.

Kahjuks kimbutab ka Fein-Elast Estoniat tööjõu puudus. “Meie palgad on üle Pärnumaa keskmise, peaksid jääma kuskile Eesti keskmise lähedale, aga noored, kes kõrgkooli lähevad, jäävadki suurlinna – Tallinnasse, Tartusse – ega tule enam siia tagasi.” Palgale lisandub ka motivatsioonipakett, kust Mäe sõnul puudub veel vaid ehk tasuta lõuna, kõik muu on olemas.

Uute töötajate leidmine ettevõttesse käib praktikaga – Pärnumaa Kutsehariduskeskusest on neile praktikale tulemas üks noormees ja koostööd edendatakse ka Tallinna Tehnikaülikooliga. “Tekstiilitööstus on maailmas üks kiiremini arenevaid tööstuseid. Hea näide selle kohta on Airbusi tiibades olevad kütusepaagid,” ütles Mäe. Need on täna 90% ulatuses tekstiilikiududest tehtud ja praegu arendatakse ka lennukite põhikütusepaagile samasid tehnoloogiaid. “Nii et tekstiilitööstus ei ole juba ammu enam T-särgi õmblemine, nagu Eesti ametnikud arvavad, vaid see on teadmistemahukas ja suuri investeeringuid vajav tehnoloogiapõhine tegevus.”

Oluline arendustöö. Fein-Elast Estonia osaleb ka Euroopa Regionaalarengu projektis “Carbon Nanotube Reinforced Electrospun Nano-fibres and Yarns” (elektroketrusel saadud süsinik-nanotorudega tugevdatud kiud ja lõngad), kus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Esfil Tehno ASi ja Estiko Plastar ASiga luuakse suure vastupidavuse ning eriomadustega tekstiile.

Qualitex: Ukraina sündmused vähendasid tellimusi

Kohe Fein-Elast Estonia kõrval asuvas suures tööstushoones koob trikotaažkangast Sindi suurim tööandja Qualitex.

Suur osa Qualitexi klientidest asub Valgevenes ja Ukrainas ning sealsed poliitilised pinged  on oluliselt mõjutanud tellimusi. Veel 2009. aastani õmmeldi kohapeal kootud kangast riideid, täna õmmeldakse vaid tootenäidiseid.

Qualitexi kangast kasutatakse Eesti politsei- ning Soome sõjaväevormides. Ettevõtte tegevjuhi Vishal Sharma sõnul suudab tehas toota sobivat kangast nii spordi-, beebi- kui ka tööriieteks, aga ka sooja aluspesu või haiglavormide õmblemiseks.

Lisaks Ukrainast ja Valgevenest tulevate tellimuste kokku kuivamisele on kliente kaotatud ka Türgis asuvatele tekstiilitööstustele. “Sealsed tootmiskulud on madalamad –kasvõi kütmiskulude arvel. Meil kulub kütmisele 20 000 eurot kuus. Samuti on Türgis maksuvabastused, mida Eestis pole,” rääkis Sharma.

Aktiivselt otsitakse uusi kliente. “See on suur töö ning võtab palju aega. Praegustes tingimustes ei saa me kauaks püsima jääda,”

Sarma on murelik. Tekkinud olukord mõjutab ligi sadat Sindi peret ning kindlasti ei taha ta, et tehas kinni pannakse, aga faktid räägivad seda keelt, et täisvõimsuse asemel töötab tehas praegu kolmandiku võimsusega ehk 90 tonni asemel toodetakse 30 tonni kangast kuus.

Lootus paremale tulevikule. Sharma on kindel, et tehase tehnilise võimsuse ja müügiosakonna abil muutub Qualitex taas kasumlikuks. “Selle aasta käive on juba 10% parem kui samal ajal möödunud aastal,” lisas ta.

Ettevõttel on kahte sorti kliente. “Ühtedelt tulevad meile suured tellimused, mille marginaalid aga ei ole väga suured. Teiste tellimused on mahult väiksemad, kuid nendelt teenitavad marginaalid suuremad.” Qualitex vajab mõlemaid – nii kõrgemat marginaali pakkuvaid kliente Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal kui ka väiksema marginaali, aga suuremate tellimustega kliente Ukrainas ja Valgevenes.

Qualitexi töötajatest rääkides jagus Sharmal vaid kiidusõnu. “Nad on parimad töötajad, keda ma näinud olen.” Samuti on eestlased väga kompromissialtid. Kui eelmisel aastal oli väheste tellimuste tõttu vaja kuueks kuuks kõikide palkasid 10% langetada, olid kõik sellega nõus.

 

Sindi Lanka AS

Toodab ja värvib villast vaibalõngaAsutatud: 1994Omanik: Hämeen Lanka OY, kuulub Taani firma Danspin AS GruppiTegevjuht: Dennis Ulrik KristensenTöötajaid: 64Eksport: mullu 98% käibest, peamised turud Taani, Soome, Saksamaa, Holland, Belgia, Šveits.

 

Fein-Elast Estonia OÜ

Toodab elastikniite sukkade-sokkide, kangaste ja kudumite valmistamiseks.Asutatud: 1994. aastalOmanik: Fein-Elast Holding AG 57,49%Tegevjuht: Urmas MägiTöötajaid: 50Eksport: mullu 94,8% käibest, peamised turud Rootsi, Saksamaa, Venemaa, Türgi, varsti ka Jaapan.

 

Qualitex AS

Koob ja värvib silmuskoelist trikotaažkangastAsutatud: 1991 Omanik: Tolaram GruppTegevjuht: Vishal SharmaTöötajaid: 95Eksport: mullu 83% käibest, peamised turud Valgevene, Venemaa, Rootsi, SaksamaaTulemused: mullu jäädi 3,9 mln eurose käibe juures 0,99 mln euroga kahjumisse. Mullu oli 4,3 mln eurose käibe juures kahjum 127 000 eurot. Enne seda oli paar aastat väikeses kasumis.