Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi keskpangalt jõuline kärbe
Rootsi keskpanga eilne jõuline intressikärbe mõjutab Eesti ekspordiväljavaateid ning suurendab rootslaste kõrgest laenukoormusest johtuvaid finantssüsteemi- ja makroriske. Oodatud 25 baaspunkti asemel kärpis Rootsi keskpank eile olulisimat baasintressi määra 50 baaspunkti võrra, 0,25%-le. Otsuse taga on mure madala inflatsiooni pärast.
Rootsi kroon reageeris uudisele 2,5%se langusega euro suhtes, stabiliseerudes hiljem 9,33 krooni juures eurost 1,8%se languse tasemel.
Keskpanga intressikärbe tähendab, et laenuvõtmise innu jahutamine, mis on rootslaste võlakoorma ohtlikult kõrgeks kasvatanud ja kütab jätkuvalt hindu Rootsi kinnisvaraturul, jääb nüüd eelkõige Rootsi poliitikute ülesandeks.
Liiga aeglane inflatsioon. Rootsis ei ole selliseid probleeme nagu euroala laenuturu killustatus, mis sundis Euroopa Keskpanka eelmisel kuul intressimäära kärpima ja erakorralisi meetmeid rakendama. Ent ka Rootsis on probleemiks liiga aeglane inflatsioon, märkis Rootsi SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist.
Inflatsioonitase on Rootsis peaaegu nullis ning majapidamiste ja ettevõtete inflatsiooniootused langustrendis. Keskpanga intressiotsuse eesmärk on eelkõige see langustrend peatada. Ka Rootsi keskpanga siht on hoida inflatsioonitase 2% lähistel.
Maikuus alanesid tarbijahinnad Rootsis aasta baasil 0,2%, mis oli viies kuu langust.
Bergqvisti sõnul on õige aeg parafraseerida Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi 2012. aastal lausutud sõnu. “Meil tuleb teha kõik, mis võimalik, et inflatsioon kiireneks.”
Deflatsioon terendab. Rootsi kuumava kinnisvaraturu ja laenuralli pärast on keskpank intressimäärasid kärpinud vastumeelselt.
Kriitikute sõnul on selline kurss Rootsi majanduse deflatsioonikuristikule ohtlikult lähedale tüürinud.
Viimati kärpis Rootsi keskpank repomäära 2013. aasta detsembris 0,25 protsendipunkti võrra, 0,75%-le. Tehniliselt võib Rootsi keskpanga baasintressi määr veelgi alaneda, trendi muutust ei paista enne 2015. aasta viimast kvartalit.
Laenuralli ohjesse. Nüüd, kus keskpank joondub eelkõige inflatsioonisihist, tuleb eelkõige valitsusel ohjeldada rootslaste laenurallit, kirjutas keskpank eile rahapoliitika raportis.
“Kaaluda tuleb erinevaid meetmeid, eriti kui võlg jätkab kasvu oodatust kiiremini. Sellised meetmed on näiteks laenudes suurem omaosaluse nõue, nõuete kehtestamine laenude amortiseerimiseks ja laenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamise ümbervaatamine,” seisab raportis. Ilma nendeta võib tulla tagasilööki, mis kahjustab kogu Rootsi majandust.
Keskpank prognoosib elamukinnisvara hinna kasvu jätkumist ning rootslaste võlakoorma kasvu 185%-le majapidamiste kasutada olevast tulust. See on väga kõrge tase nii Rootsi ajaloolises perspektiivis kui ka rahvusvahelises võrdluses.