Pahatahtlike pankrottide arv kasvab

07. juuli 2014, 00:00

Samal ajal kui pankrottide arv väheneb, kasvab pahatahtlike pankrottide arv.

See probleem võib veelgi süveneda, sest riik kavatseb seadust muutes pankrotimeistrite elu lihtsamaks muuta.

Krediidiinfo tänavu märtsis avaldatud pankrottide paneeluuringust selgus, et 459 ettevõttest, mille kohta esitati pankrotiavaldus, lõpetati pankrot ja suunati vara puudumise tõttu likvideerimisele 308 firmat.

Advokatuuri äriõiguskomisjoni juhi, Soraineni advokaadibüroo partneri Karin Madissoni hinnangul on nulleurose varaga äriühingu puhul tegemist teadliku vara väljakantimisega. “Kui firma arvel on sisuliselt null eurot pankroti väljakuulutamise hetkel, on reeglina tegemist teadliku käitumisega,” ütles Madisson.

Riigilõiv teeb kohtusse mineku mõttetuks. Kui üldjoontes on pankrottide arv langus­trendis, siis on kasvama hakanud selliste firmade arv, mille pankrotimenetlus lõppeb raugemise tõttu ehk pankrot jääb välja kuulutamata. Kui 2012. aastal oli selliseid ettevõtteid 392, siis aasta hiljem juba 437.

Madisson on veendumusel, et kui midagi ei muudeta, läheb olukord veel hullemaks. Nn pahatahtlikke pankrotistajaid ei võeta Madissoni sõnul vahele seetõttu, et praegu tuleb võlgnikul oma võla kätte saamiseks veel rohkem raha välja käija. “Võlgnik ei hakka maksma küllaltki kopsakat riigilõivu, et asja kohtusse anda, teadmata, kas varatust firmast midagigi tagasi õnnestub saada,” nentis ta.

Võlgnikud jäävad teadmatusse. Kuna aga pea pooled pankrotid lõppevad raugemisega, ei pruugi võlausaldajad isegi teada saada, et võlgniku firma on jäädavalt manala teed läinud. Kui toimub raugemine pankrotti välja kuulutamata, ei teavitata teisi võlgnikke ega korjata võlgu.

Riik teeb aga pahatahtlike pankrotistajate elu veel lihtsamaks. Justiitsministeerium algatas programmi “Parema õigusloome arendamine” raames eelnõu, mille ühe osana on kavas karistusseadustikust välja võtta või muuta punktid, mis võimaldavad juhatuse liikme vastutusele võtta maksejõuetuse põhjustamise, vara varjamises ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisel.

Nimelt tahab justiitsministeerium seadusemuudatusega pankrotiavalduse esitamata jätmise eest kriminaalkaristuse asendada leebema tsiviilkaristusega.

Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel ­Siitam-Nyiri ütles, et paragrahv 385-1, mis praegu kohustab ettevõtte juhatust esitama pankrotiavaldust hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, üle kriminaliseeritud ning seetõttu tunnistatakse see kehtetuks. Sisuliselt tähendab see aga seda, et äriühingu juhti ei ole võimalik enam pankrotiavalduse esitamata jätmisel karistada.

Riik üritab vähem sekkuda. Siitam-Nyiri sõnul tunnistatakse seadusepunkt kehtetuks, kuna just majandusvaldkonnas on kõige enam vaidlusi ja etteheiteid, et riik sekkub liialt ettevõtlusse, ning majanduskuriteod on need, kus piiri tõmbamine tsiviil- ja karistusõiguse vahele on äärmiselt oluline.

Siitam-Nyiri selgitas, et kui oma huve on võimalik kaitsta ka muul moel kui karistusõiguslikult, tuleb eelistada leebemaid variante. Küll aga lisas ta, et kui ettevõtja tegeleb pettusega, on karistusõiguslik sekkumine vajalik.

Madisson on vastupidisel seisukohal. Tema arvates ei peaks olukorda veelgi leebemaks muutma, vaid vastupidi. “Teod peaksid olema rohkem karistatud ja riik peaks rohkem sekkuma. Kui sul ei ole usaldust selle riigi ärikliima suhtes,  mõjub see ­Eesti ärikliimale halvasti,” oli ta veendunud.

Madissoni sõnul on praegu seadustes olevaid meetmeid vähe kasutatud, aga see ei tähenda, et neid meetmeid poleks vaja. Otseselt ta kustutatavate punktide vastu ei oleks. “Praktikas ei ole neid sätteid kasutatud. Kui neid aga kasutatakse ja prokuratuur  võtaks neid tõsiselt, muutuks Eesti ärikliima paremaks. Tsiviil­menetlus ei morjenda, kriminaalmenetlus muudaks olukorda,” rääkis ta.

Sotsiaalerakondlasest justiitsminister Andres Anvelt teemat ei kommenteerinud.

  • Pankrotis firma oli osaline arvevabrikus

Selle aasta alguses leidis lõpu juba 2006. aastal alguse saanud pankrotimenetlus, mille raames tegi pankrotihaldur Martin Krupp ka avalduse rahapesu andmebüroole.

Pankrotimenetluses varjas Melris Käärikule kuulunud OÜ Mirv pankrotihalduri eest raamatupidamisdokumente, samuti keeldusid firma juhtorganid selgitamast võlgniku arvelduskontodelt välja võetud sularaha kasutamist.

“Likvideerijale ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti on võlgniku juhtorganid keeldunud selgitamast võlgniku arvelduskontodelt välja võetud sularaha kasutamist, mistõttu on likvideerija veendunud, et võlgnikku kasutati rahapesuks eesmärgiga varjata tegelikke kasusaajaid,” seisab kohtumääruses.

2009. aastal avaldati, et OÜ Mirv juhatuse liige Marek Allas oli osaline Rootsi metsanduse lipulaeva Södra tütarfirma liba­arvete skeemis. Allase ülesandeks oli vormistada dokumendid, korraldada arvepidamist ja allkirjastada dokumente. Södra Eesti ASi arvevabriku kohtusaagas mõisteti süüdi kümme inimest ning Eesti riigi kasuks mõisteti välja 4 miljonit krooni.

 

Pane tähele

  • Olukorra lahendamiseks kolm varianti

1.Pankrotimenetlust ei saa praegu läbi viia, kui selleks pole pankrotis firmas raha. Selle asemel, et koormata juba niigi oma rahast ilma jäänud võlausaldajat, võiks menetluseks vajaliku raha küsida juhatuse liikmelt, kes hilines pankrotiavalduse esitamisega.
2.Võtta eeskuju naabrilt Soomelt, kus on rajatud ekspertkomisjon, mis vaatas läbi kõik raugemised. Ekspertkomisjoni rahastas riik. See tasus kuhjaga ära, kuna riik sai tagasi maksutulu, mis jäi eelnevalt pankrottides saamata.
3.Omanike antud laenud tuleks teatud ulatuses lugeda nn allutatud laenudeks, mis makstakse tagasi viimases järjekorras, kuna neil on kõige parem ülevaade äriühingu investeeringuvajadusest. Investeering on risk, mida tuleb kanda omanikel ja seda riski ei saa panna sunniviisiliselt võlausaldajatele.

Allikas: Advokatuuri äriõigus­komisjoni juht Karin Madisson 

 

Hea teada

  • Pankrotiavaldust puudutav muutub

Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 554 SE
Seoses pankrottidega dekriminaliseeritakse karistusseadustiku revisjoniga pankroti- ja täitemenetlusealaste süütegude jaos üks paragrahv – § 385-1, mis näeb ette vastutuse pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest.
Teiste pankrotikuritegude sätetes tehakse täpsustusi ja kuriteo piirid muudetakse selgemaks.
Karistusseadustiku § 3851 tunnistatakse kehtetuks.
Seaduseelnõu on läbinud riigikogus kolm lugemist ning on saadetud vabariigi presidendile.

  • Enamik maksejõuetutest varatud

Maksejõuetusi kuulutati välja 469, neist 10 olid MTÜd
115 juhul pankrot
308 juhul firma likvideeriti, sest ettevõttel polnud vara
Pankrotistunud äriühingute arv kahanes aastaga 7%.
2014. a 2 kuuga registreeriti 78 pankrotiteadet ehk 10% mullusest enam.

Allikas:Krediidiinfo paneeluuring pankrotid 2013

 

Mis on mis

PANKROT on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.
RAUGEMINE on olukord, kus kohus tunnistab, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
LIKVIDEERIMINE on toimingute etapp, mis on vajalik ühingu tegevuse lõpetamiseks, likvideerimine lõpeb äriühingu äriregistrist kustutamisega.

Tasub teada

Justiitsministeeriumi andmetel rauges 2012. aastal nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013. aastal 457 pankrotimenetlust.
Raamatupidamisdokumentide hävitamist või nende võltsimist või esitamata jätmist on politsei registreerinud 2013. aastal 31 korda.
Maksejõuetuse põhjustamist 18 korda.
Pankrotimenetluses vara varjamist 18 korda.
Pankrotiavalduse esitamata jätmisi on politseis registreeritud 26 korda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. July 2014, 20:54
Otsi:

Ava täpsem otsing