Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pühendumuse eest vastutab igaüks ise
Kui organisatsiooni rahuloluküsitlus ütleb, et töötajad pole piisavalt pühendunud, siis liigub süüdistav näpp ikka juhtide suunas. Juht tunneb ennast süüdi ja töötajad ootavad, et keegi nende pühendumust siis tõstma hakkaks.
Äkki oleks aeg seda arusaama muuta. Enda pühendumuse eest vastutab eelkõige ikka inimene ise. Mitte juht või organisatsioon.
Üks enim pühendumust mõjutav tegur on meie enda arusaam sellest, kas ja kuidas me saame oma tulevikku mõjutada. Laias laastus jagunevad inimeste hoiakud kaheks.
Esiteks need, kes usuvad determinismi, et suuresti on meie saatus ette määratud, meil endal puudub oluline mõju selle üle ning üldiselt juhtuvad asjad ilmas ikka juhuslikult. “Me ei kontrolli oma tulevikku”-inimeste jaoks oli Vana-Roomas oma jumal – Fortuuna.
Kõik on võimalik. Ja teiseks need, kes usuvad, et inimesel on vaba tahe ja võimalus oma tulevikku mõjutada. Et inimene määrab ise oma valikud ning üldiselt on kõike võimalik muuta, sealhulgas ka ennast. Ka nende jaoks oli Vana-Roomas oma jumal, kelle nimi oli Disciplina – kõikide nende jumal, kes uskusid, et piisavalt harjutades on kõik võimalik.
Fortuunasse uskujate jaoks sõltub nende pühendumuse tase eelkõige juhist, firmast, ilmast ja veel tont teab millest. Disciplina austajad seevastu usuvad, et õnn on igaühe enda kätes, õnnelik ja pühendunud võib olla ka nüüd ja praegu ning see sõltub eelkõige inimesest endast.