PISA test: finantskirjaoskust mõjutab raamatute arv kodus

18 osalenud riigist olid Eesti lapsed finantskirjaoskuse tasemelt kolmandal kohal. Eesti õpilaste finantskirjaoskuse tase on kõrgem kui seda matemaatika ja lugemise testi tulemuste põhjal võinuks eeldada, lisas ministeerium.

• Võrreldes teiste riikidega on meie õpilastel rohkem praktilisi kogemusi igapäevaste pangateenuste kasutamisega. Eestis on rohkem õpilasi, kellel on pangaarve ja/ või deebetkaart, kui teistes osalenud riikides. Eesti 15aastastest on pangaarve 82% ehk enam kui neljal noorel viiest. OECD riikide keskmine on 58,3%.

• Eesti õpilased, kellel on pangaarve ja deebetkaart, saavutasid tunduvalt paremaid tulemusi kui need, kellel kaarti ja pangaarvet ei ole. Pangakaardiga Eesti noorte keskmine oli 570 punkti (OECD - 515p), need, kel kaarti ja arvet ei ole, saavutasid 509 punkti (OECD - 492p).

• Enamikel põhikooli õpilastel on olemas tööalane kogemus: kaks kolmandikku õpilastest on ise raha teeninud, näiteks pere-ettevõttes või osalise ajaga töötades.

• Eesti õpilased omandavad finantsalased oskused läbi mitme õppeaine integreeritult. Kuigi rahandust koolides eraldi õppeainena ei õpita, käsitletakse enamikes koolides rahateemat integreeritult erinevates ainetes, nt matemaatikas ja ühiskonnaõpetuses.

• Linna- ja maalaste oskused rahaasjadest arusaamisel on ühesugused: linna- ja maakoolide õpilaste tulemused on sarnased.

• Paremaid tulemusi saavutasid õpilased, kes arutlevad rahaasjade teemal pereringis igal nädalal. Lapsevanemad peaksid rääkima noortega rahast ja selle kasutamisest.

• Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste finantsalase oskuse vahel on käärid: vene õppekeelega õpilastel on 42 punkti võrra, st ca ühe õppeaasta võrra kehvemad oskused. Eesti õppekeelega koolis keskmine tulemus oli 540, vene õppekeelega koolis aga 498.

• Ka nõrga koduse taustaga õpilastel on head finantsalased oskused. Sotsiaalmajanduslik taust mõjutab Eesti õpilase finantskirjaoskuse taset vähem, kui teistest uuringus osalenud riikides.

• Õpilased saavad üle riigi head finantsalased oskused: tulemuste erinevus koolide vahel on väiksem kui OECDs keskmiselt ehk meil on võrdselt tugev põhiharidus.

• Kodu kultuuritaustal on selge mõju: finantskirjaoskuse taset Eestis mõjutab raamatute arv kodus. Õpilased, kelle kodus on üle 500 raamatu, said keskmiselt 40 punkti kõrgema tulemuse.

***

Kust saab 15aastane raha?• Eesti noortest 92% on saanud raha kingiks sugulastelt või sõpradelt (OECD - 84%)• 66% on saanud raha kooli kõrvalt töötamisest (OECD - 66%)• 19% on saanud taskuraha majapidamistööde eest (OECD - 38%) (Eesti on viimasel kohal)• 67% taskuraha ilma majapidamistööde kohustuseta (OECD - 51%)• 29% millegi müümisest internetis või turul (OECD - 31%)

Mis on finantskirjaoskus? Finantskirjaoskus on rahaasjade ja nendega seotud riskide teadmine ja mõistmine, motivatsioon ja kindlus neid teadmisi erinevas olukorras hästi kasutada, et parandada isiklikku ja ühiskondlikku rahalist heaolu ning võimaldada majanduselus osalemist.

Mis on PISA 2012 finantskirjaoskuse test? Test tehti PISA 2012 põhiuuringu raames ja see on esimene laiahaardeline rahvusvaheline uuring, millega hinnatakse noorte finantskirjaoskust. Uuringus osales 5867 Eesti õpilast. Igast osalenud koolist 35 õpilast tegi põhitesti ja 8 õpilast finantskirjaoskuse testi. Kokku tegi Eestis finantskirjaoskuse testi 1088 õpilast.PISA 2012 põhitest vaatas 15aastaste noorte oskusi rakendada teadmisi lugemises, matemaatikas ja loodusteaduses. Uuringu järgi olid Eesti noored maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus.

Autor: 1321-aripaev