Teemaksu poolt ja vastu

Eesti on koos Soomega üks väheseid Euroopa riike, kus ei ole kehtestatud teemaksu. Viimati läks teemaksule üle lõunanaaber Läti, kus hakkas teemaks kehtima veidi enam kui nädala eest.

Veokitele ja autorongidele täismassiga 3501 kg kuni 12000 kg maksab üks päev Läti teedel sõitmist 8 eurot, veokitele ja autorongidele täismassiga üle 12001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate telgede arvust 9 või 11 eurot.

Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aastaid, hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kõigile välismaal registreeritud autodele. Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korrastamiseks. Kõik see paneb küsima, kas ka Eestis ei võiks teemaks kehtida.

Veondusega tegelevad ettevõtted on igati teemaksu poolt. „Kui vaadata näiteks Tallinn-Pärnu maateed nädalavahetusel, siis võib öelda küll, et 10st veoautost vaid kaks on Eesti omad,“ ütles Herentese logistik Marko Voolaid. Voolaid märkis, et teemaks võiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada.

Teemaksu nägi mõistlikuna ka ASi Alpter Grupp juhataja Alar Parv. Ta lausus, et ühelt poolt on teemaksu hea külg võrdsuse printsiibi tagamine, teisest küljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukorras, läheb ettevõtetel vähem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras.

Raam Transport OÜ omanik Meelis Raam toetab samuti teemaksu ning käis välja idee, et kuna 2020. aastal lõppeb ära Euroopa Liidu rahastamisperiood, siis teemaksust saadav tulu võiks korvata lõppenud toetusi.

Nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka rahandusministeerium näevad asja teisest küljest. Mitmed Äripäevaga vestelnud veofirmade esindajad rääkisid, et Eesti ettevõtted pole näiteks naabermaa veoettevõtetega võrdses olukorras – Eesti ettevõtted peavad maksma nii raskeveokimaksu, mis on küll kehtiv kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, ent lisaks sellele peavad maksma välisriikides sõites ka teemaksu, samal ajal kui „võõraste“ numbrimärkidega veokid meie teedel vurades teemaksu tasuma ei pea.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla selgitas, et teemaksu direktiiv on kõikidele kohustuslik, selles on sarnaselt aktsiisidega sätestatud raskeveokimaksu miinimummäärad. „Eesti rakendabki miinimummäärasid, mis omakorda tähendab seda, et meie raskeveoki omanikud on samas või pigem soodsamas olukorras - riikide suhtes, kus rakendatakse miinimummääradest kõrgemaid määrasid - kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud. Selles suhtes ebavõrdsus puudub,“ selgitas Uusküla.

Siiski lausus Uusküla, et tegelikult võib olukorras näha ka ebavõrdsust. Nimelt eelpool maintiud Saksamaa analoogiat kasutades teemaksu kehtestamine Eesti oludesse ei sobivat. „Liiklustihedus ja -koormus on erinevad, meil väiksemad, rahaline koormus langeb peamiselt kohalikele sõidukijuhtidele ning tasulisele teele pole meil pakkuda alternatiivi,“ selgitas ta. Uusküla lisas, et teekasutusmaksu ei saa kehtestada nii, et seda tuleb tasuda ainult välismaise päritolu sõidukite eest. „See on diskrimineerimine ja kindlasti lubamatu,“ lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda lausus, et kütuseaktsiisi asendamine mõne muu maksuga võib olla kaalumist väärt, kui on sobiv tehnoloogia ning maksu administreerimine lihtne. „Eesti ootab ära Euroopa Liidu teemaksu üldise lähenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellele,“ lausus Ruuda. Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda, siis piisaks tema sõnul sisuliselt ka aktsiisi tõstmisest. Teekasutustasu on mõistlik kehtestada juhul, kui seda diferentseeritaks sõidu asukoha järgi. See võimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskäitumist.

Kristiina Tõkke, kes on ASi Linford Saksamaa, Holland, Belgia, Suurbritannia vedude korraldaja, hoiatas, et teemaksu kehtestamine peaks olema väga läbimõeldud protsess. Ta tõi näite Läti näol, kes on teemaksu kehtestanud riikide klubi uusim liige. „Lätis on asi tegelikult täiesti läbi mõtlemata. Teemaksu saab maksta kas läbi krediitkaardi või läbi interneti, kuid paljudel ei olegi üldse krediitkaarti või parasjagu ligipääsu internetile,“ selgitas ta.

Piiril saab tema sõnul maksta ainult sularahas, kuid päris sageli pole juhtidel sularaha ühes. See omakorda tekitab pikki järjekordi, kus peab sageli seisma tund aega. Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili, Virši-A ja Lukoili tanklates, kus võetakse umbes kahe euro suurune teenustasu. Tanklates saab tasuda sularahas, pangakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas märkis Euroopa Komisjoni koduleheküljel, et Komisjon pooldab Saksamaa meetmeid rahastamaks infrastruktuuri.

Alates 2016. aastast hakkab Saksamaa nõudma sealsete teede kasutamise eest teemaksu kõigilt välismaal registreeritud sõidukitelt. Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aastas.

 Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see igati loogiline samm täitmaks „investeerimistühimikku“ ja et teha vajalike ja olulisi investeeringuid Saksamaa infrastruktuuri, kirjutas Kallas. 

Kuigi Euroopa Komisjon toetab Saksamaa meetmeid, on ta riiki hoiatanud, et seesugune süsteem võib tunduda diskrimineerimisena.  „Kõik peaksid maksma teede kasutamise ning korrashoiu eest õiglase summa,“ leidis volinik.

Kallas märkis, et kuigi Komisjon on Saksamaa teemaksu poolt, tahab institutsioon riigi kavandatavat plaani detailselt arutada, et välja selgitada, kas teemaks on kõigi Euroopa Liidu seadustega kooskõlas. Viimase all peetakse silmas eeskätt diskrimineerimise vastast printsiipi.