Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nigul: poliitparasidiid takistavad head ideed
Riik ei suudaks tagada siseturvalisusele 2% tagamist SKT-st enne, kui lõpetataks poliitparasiitide üleval hoidmine, ütles ettevõtja Jaak Nigul.
Siseminister Hanno Pevkur käis välja idee, et tagada siseturvalisusele 2% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Praeguseks on SKTst sama suure protsendiga fikseeritud vaid kulutused riigikaitsele. Ka varem on välja pakutud, et võiks erinevatele valdkondadele kulutada kindel protsent. Näiteks tehti seda aastal 2010, kui üliõpilaskondade liit käis välja idee, et 2015. aastaks tuleks suurendada kõrghariduse rahastamist vähemalt 2%ni SKPst.
Ettevõtja, AS Tarmeko juhatuse liikme Jaak Niguli sõnul oleks sisejulgeolekule 2% tagamine SKTst mõistlik, kuid ebareaalne. „Eesti maksumaksjate õhuke kiht ei suuda seda fikseeritud kuluna kanda,“ ütles ta. Nigul selgitas, et kuna Eestis on maksumaksjate osakaal elanikkonnast väike, tähendaks kindla kulutuse tagamine lisamaksusid, mida inimesed ei jaksaks kanda.
Niguli sõnul oleks idee teostatav vaid juhul, kui riik lõpetaks raiskamise ära „Eestis on palju poliitparasiite, keda peetakse üleval ainult sellepärast, et ollakse kuskil parteis ja õiges kohas,“ ütles Nigul, lisades, et poliitikute ebavajalike kulutuste peale kulub väga palju raha.
Sisejulgeolekule saaks 2% tagada juhul, kui seda tahaksid mitte ainult maksumaksjad, vaid ka poliitikud. Sellisel juhul peaksid viimased paljudest praegustest prioriteetidest loobuma, märkis Nigul. „Aga nii, et ainult umbes 350 000 maksumaksjat ohverdavad ja ülejäänud mitte, ei jõuaks me mitte kuhugi,“ ütles ta.
Niguli sõnul on siseturvalisus sama oluline kui väliskaitse ja fikseeritud kulutused annaksid võimaluse maksta rohkem palkasid ja seeläbi ka motiveerida ka valdkonnas töötavaid inimesi, näiteks politseinikke. Kas SKTst peaks tagama just 2%, pole Nigul täiesti kindel. „Mingi osa kindlasti. Praegu on aga nii, et riik fikseerib endale tulusid ja ei tööta ühiskonna huvides,“ ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.