Baltikal seljataga raske nädal

Märtsi lõpus muutis Baltika nõukogu otsust, mille tõttu suurendati vahetusvõlakirjade mahtu 2 miljonilt 3 miljonile eurole. Põhjuseks on keeruline olukord Venemaal ja Ukrainas. Seepärast pidas nõukogu vajalikuks suurendada sel aastal grupi finantseerimist, lähtudes Baltika Ida-Euroopa turgudega seotud riskide tõusust ja selle võimalikust mõjust finantstulemustele.

Pakkumisel ei ole garanteerijaid väärtpaberi­turu seaduse tähenduses. Samas on Lauri Kustaa Äimäle kuuluv KJK Fund Sicav-SIF alla kirjutanud lepingule, mille kohaselt kohustub märkima kõik võlakirjad.

Trahv börsilt. Eelmine nädal oli Baltikale keeruline: rõivatootja ei täitnud nõuetekohaselt teabe avalikustamise kohustust ning sai seetõttu Tallinna börsilt trahvi. Lisaks esitati reedel Baltika vastu hagi koos kahjunõudega.

Nasdaq OMX Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon määras kolmapäeval Baltikale 2000 euro suuruse leppetrahvi. Kuigi tegemist ­pole suure summaga, on see ikkagi löök maine pihta.

Trahv tuli sellest, et börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni arvates ei avalikustanud Baltika informatsiooni oma Venemaa ja Ukraina ettevõtete reorganiseerimise kohta möödunud aastal ega vastanud börsi reglemendi kõikidele nõuetele.

Baltika juhatuse liige Maigi Pärnik väitis reedel avaldatud börsiteates, et Baltika Grupi Venemaa tegevuse lõpetanud ettevõtte müük ei ole olulise osaluse võõrandamine. “Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga ning Baltika juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud,” ütles Pärnik teates.

Hagi aktsionärilt. Reedel esitas Mikk ja Tõnn Talpsepale kuuluv OÜ Tenlion Harju maakohtule ­Baltika vastu hagiavalduse, millega nõutakse ­õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist summas üle 52 000 euro. Baltika aktsionär Tenlion on seisukohal, et 2011. aasta 20. aprillil avaldas Baltika juhatuse esimees Meelis Milder Äripäeva ajakirjanikule eksitavat infot Baltika aktsionäride maikuisel üldkoosolekul otsustamisele tuleva täiendava aktsiaemissiooni kohta. Sellega pani Milder toime turumanipulatsiooni ning tekitas Tenlionile varalist kahju.

Äripäev kirjutas toona, et Baltika on kaotamas investorite usaldust, kuna teatas kahe aasta jooksul juba kolmandast rahaküsimisest aktsionäridelt. Baltika ei andnud selgeid vastuseid suuromanike panuse ega emissiooni garanteerimise kohta.

Baltika teatas, et vaidleb nõudele täies ulatuses vastu.

Eelmisel nädalal tõusis Baltika aktsia 2%, 0,49 eurolt 0,50 eurole. Aasta lõikes on Baltika aktsia kukkunud 46%, 6 kuu lõikes ligi 9%

 

20. aprillil 2011

Ettevõtte praegused suuraktsionärid loomulikult toetavad emissiooni ja ilmselt ka ­kasutavad oma eelisostu­õigusi. Ettevõtted ikka aeg-ajalt võtavad turult raha. Kui meie senised kaks emissiooni olid mõeldud kriisiga toimetulemise finantseerimiseks, siis seekordne on mõeldud kasvu toetamiseks. Aktsiaemissioon on mõeldud eeskätt juba alanud kasvu toetamiseks – uued brändikontseptsioonid, poodide uuendamine ja uute avamine (viimane küll pigem ettevaatlikult), uued müügikanalid, sisseostu suurendamine. Eks see otsus peaks paremini kui meie igakuiselt kasvavad müügid andma edasi meie nägemuse sellest, kuidas Baltikal läheb.

Küsimusele, kas 3,15 miljoni euro suurune emissioon on garanteeritud, Milder ei vastanud. Samuti jäi vastuseta küsimus, mida tehakse emissiooniga, kui turuhind kukub emissioonihinnast allapoole.