DNB Pank Järvikule: jätame variisikud välja

Olgu öeldud, et Järviku ja Kalevi kontrolli all olnud firmade tegevus oli selleks ajaks juba maksuameti huviorbiidis, kuid uurimine sai avalikuks veidi hiljem, 2012. aasta sügisel, mil Kalev ajutiselt vahistati. Samas pole Järvik seni asjas kahtlustustki saanud. 2012. aasta  kevadel aga püüdsid mehed oma äri veel laiendada.

Vajasid lisaraha. “Plaanime komiteesse minna taotlusega 3 miljonit eurot garantiid (2 Soldina ja 1 käibemaksu garantii) + 1,5 miljonit eurot investeerimislaen Rakvere ostuks. Arvelduslimiit 1 miljon eurot jääb samaks,” kirjutas DNB Panga riskiosakonna töötaja Indrek Vilms 2012. aasta aprillis ­Reimo Piirsoole, kes esindas Järviku ja Kalevi firmasid, mida nad ise nimetasid OK Oil Groupiks. Järvik ja Kalev vajasid kütuseäri laiendamiseks lisa­raha ja DNB Panga poolt nõustas neid samast pangast laenu saamiseks Vilms.

Huvitaval kombel soovitas Vilms nagu muuseas Järvikul ja Kalevil laenu saamiseks variisikud grupi struktuurist kõrvale jätta. “Korrastatud grupi struktuur kopeeritavas versioonis, kus omanikena on Jürgen ja Kalev isiklikult (jätame vari­isikud välja), kuna 5,5 miljoni eurose laenuriski korral pole see adekvaatne,” soovitas Vilms.

Huvitav kirjeldus. Järvikut ja Kalevit esindanud Piirsoo iseloomustas meeste äri üsna huvitavalt, kirjutades Vilmsile laenusoovi taustaks, et “plaanime jääda lepingus sõlmitud mahtude juurde (ca 50 000 tonni aastas), sellisel juhul ei ohusta me esialgu suuremaid konkurente, kes mahu suurenedes võiks hakata meile kandadele astuma”.

Äripäev küsis nüüd, mil suhtlus ilmnes, DNB Panga esindajalt, kas niisugune nõustamine on tavapärane, mis puudutab võimaliku laenukliendi omanikestruktuuri. DNB Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Angela Allik vahendas pangalt järgneva selgituse: “Pangad on kohustatud laenude andmisel järgima sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Õigusaktidest tulenevalt on pangad kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks koguma igakülgselt ja piisavalt andmeid iga finantseerimist taotleva kliendi kohta. Pangad kasutavad kliendilt saadud andmeid krediidianalüüsi koostamisel ja seejärel finantseerimisotsuse tegemisel.”

Tänavu mais kirjutas Eesti Päevaleht, et Valga ärimehed Valter Malm ja Roland Põder väidavad, et DNB Pank susserdas teadlikult ja eesmärgipäraselt eri kinnisvarahindajate hinnangute ning arvamustega, et panga kaela pealt ära saada ühe teise pankrotistunud firma hapuks minevat rämpslaenu. Selleski konfliktis figureeris DNB Panga poolt ka Indrek Vilms.