Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juhatus ebavõrdses seisus
Töötuskindlustuse seaduse muudatused rikuvad inimeste võrdse kohtlemise põhimõtet ja sotsiaalseid põhiõigusi. Tekkinud on olukord, kus ettevõtlike inimeste eest makstakse küll töötuskindlustusmakseid, kuid mingit hüve nad vajaduse korral ei saa.
Hiljuti jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatused tekitasid ettevõtjatele ootamatu probleemi. Enam ei võeta töötuna arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige. Ühtlasi kaotavad juhatuse liikmed ka kõik töötu sotsiaalsed hüved, sh töötuskindlustuse hüvitise.
Seadus vastandab. Seadusemuudatus vastandab jõuliselt tavatöötajaid ning töötajaid, kes täidavad ka juhatuse liikme kohustusi, kas siis antud ettevõttes või näiteks oma firmas. Kindlustushüvitise maksmine on kohustuslik kõigile töötajatele, kuid hüvitise saavad ainult need, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed.
Piltlikult öeldes on kõik inimesed kohustatud ostma bussipileti, kuid sõita saavad ainult need, kellel on jalas sinist värvi kummikud. Punaste kummikutega inimesed peavad kõndima bussi kõrval jala.
Kui inimesi käsitletakse võrdsetena kindlustusmakse tasumisel, tuleb neid kohelda ühtmoodi ka kindlustushüvitise väljamaksmisel. Seega peaks juhatuse liikmed kas vabastama töötuskindlustuse maksete tegemisest või võrdsustama nende sotsiaalsed hüved töötajatega, kes ei ole juhatuse liikmed. Sotsiaalsed põhiõigused tagavad inimesele asendussissetuleku töötuse ajal ning abi tööturule naasmisel erinevate tööturuteenuste kaudu. Seadusemuudatus lõi aga olukorra, kus tuhanded jäetakse ilma töötu sotsiaalsetest hüvedest.
Vastuolus põhiseadusega. Sellesisulise kontrollipalvega õiguskantsleri poole pöördunud Teenusmajanduse Koja hinnangul on muudatus vastuolus nii ettevõtlusvabaduse põhimõtete kui ka põhiseadusega, sest piirab põhiseaduslikku õigust saada riigilt abi olukorras, kus inimene seda vajab. Keeldumise põhjus on seejuures formaalne – oma ettevõtlusvabadust teostanud inimene on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena.
Variisik juhatusse? Tihti ei saa alustavad ettevõtjad rahanappuse tõttu maksta juhatuse liikme tasu ega dividende, seega viiakse nad nüüd äärmuslike olukordadeni, kus osaühingu ainuosanik peab töötuskindlustuse hüvitise saamiseks likvideerima talle kuuluva osaühingu või valima juhatuse liikmeks variisiku.
Ettevõtlusorganisatsioonid juhtisid probleemile tähelepanu ka eelnõu menetluses, aga riik jättis märkused arvestamata.