Ehitus. Viimane samm enne uue hoone kasutamist

16. juuli 2014, 00:00

Ehituse vastuvõtmine on võrreldav suure paraadiga, sest enne uue maja tarvitamiskõlbulikuks tunnistamist marsib sellest läbi terve armee eri valdkondade spetsialiste, aga mitte ainult.

Ehituse vastuvõtmine tööstuses lõpeb uute seadmete paigaldamisega ja nende kohandamisega uutesse ruumidesse.

Vaidlused vaieldi töö käigus. “Kõigepealt tuleb vastuvõtukomisjon. Pärast seda, kui kõik oli üle vaadatud ja kõik kinnitused saadud, hakkasime tasapisi tegelema tehnoloogilise varustamise ja tehnoloogiliste protsesside juurutamisega,” võttis pika lõigu lühidalt kokku mais uue tootmishoone avanud Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük. Vaidlusi vastuvõtmisel ei tulnud.

“Vist ei ole olnud, et objekti vastuvõtmisel tekiks vaidlusi,” vastas Kruustük, meenutades ka varasemaid Nõo Lihatööstuse juurdeehitusi. Juhi sõnul on ette tulevad vaidlused juba töö käigus ära vaieldud.

Ehituse eelarvest rääkides ütles Kruustük, et tegemist on igikestva kompromisside leidmise kohaga, kus “vaidlus käib praktiliselt iga saja euro pärast”. “Püsisime eelarves ja see ongi peamine.”

Sisekujunduse korraldas sekretär. Kruustüki sõnul käisid neile oma nägemust esitlemas ja hinnapakkumisi tegemas mitmed sisekujundajad. “Vaatasime nende töid, aga kuuldes hinnasoove, leidsime, et meie sisekujundajat ei soovi,” ütles ta ning lisas, et sisekujundamine jäi seetõttu äsja tööle tulnud sekretäri ülesandeks.

“Koos tema ja kogu juhtkonna heakskiitmisega sai tulemus selline, nagu ta on,” märkis Kruustük ja lisas, et neil oli algusest peale kindel, et iga kabinetti ise nägu tegema ei hakata. Kuna vanas hoones asunud kontori suurim probleem oli vähene valgus, siis uues majas on igas kabinetis aken.

Üks etapp valmis, järgmised ootel. “Planeeritud ehitusetappidest esimene sai nüüd valmis. Oleme juba ehitajaga arutanud, kuidas uusi hooneid senisest veelgi odavamalt, kiiremini ja efektiivsemalt ehitada,” rääkis Kruustük ja lisas: “Paljude asjade peale ei ole osanud me varem tulla, projekteerijad samamoodi, nüüd püüame värske ehituskogemuse kokku panna ja fikseerida.”

Kümne aasta jooksul peaks kõik kolm ehitus­etappi tehtud saama. Oma järge jäävad ootama laod, vorsttoodete tootmise osakond ja väljastus ehk komplekteerimine, pakendamine.

“Meid on juba selle ehituse eest ka tunnustatud. Tihti kipuvad tööstushooned olema sellised, et pole neis esinduslikkust ega rohelist ümbrust. Meid on kiidetud, et me kumbagi unustanud pole,”  oli Kruustük rahul.

Samuti oli Nõo Lihatööstuse kevadel valminud tootmishoone esitatud võistlusele Tartumaa Kaunis kodu 2014.

  • Lihatööstused investeerivad agaralt

Lihatööstus investeeris tänavu esimeses kvartalis 70% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Suurimad investeeringud tehti hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Selle üheks põhjuseks võib olla see, et mullu teeniti 10,9 miljonit eurot kasumit (27% aasta varasemast enam) ning sektori ettevõtetel oli aasta algul vabu vahendeid investeeringuteks. Samuti võisid investeerimist mõjutada madalad laenuintressid. Esimeses kvartalis oli lihasektori käive 68,7 miljonit eurot, kasvades aastaga 0,7%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel tegutses sektoris 60 ettevõtet, kus töötas kokku 2670 inimest ehk 19% toiduainetööstuses hõivatutest.

  • Uued harjumused

Nõo Lihatööstuse uutel ruumidel oli oma mõju ka senistele seadmetele.

Näiteks kui alguses oli plaanis asju konveieril liigutada, siis hiljem selgus, et sellest ei piisa ning vaja on soetada tõstuk. Samuti selgus tehnoloogia tootmis­ahelasse panemise järel, et siin-seal oli tarvis juurde teha mõni laud või tõsteseade.

Seadistamine ettevõtte juhi Toomas Kruustüki sõnul nii kaua aega ei võtagi, kuna alati on teada, mida tahetakse, ja tavaliselt täpselt vajadustele vastavad seadmed ka saadakse.

“Tehnoloogia kohandamine on see, mis aega nõuab, ning inimestele seletamine, tööharjumuste ja töökorralduste muutmine,” rääkis Kruustük. “Kogu käskude jada oli vaja uuesti läbi käia. Oleme väikeettevõttest päris suureks kasvanud.”

Tooted sünnivad kompromissina. Nõo Lihatööstuse tooteportfelli kuulub 300 toodet, kuid nende tootmiseks ei ole mõistlik omada 300 erinevat seadet. Lisaks sellele, et see rahaliselt mõistlik pole, ei mahuks kõik seadmed ka tööstushoonesse ära. “Lähtudes meie toodete  spetsiifikast, püüame kompromisse leida,” selgitas Kruustük.

Milliseid koolitusi uue maja ja uute seadmete töölerakendamine kaasa tõi?

“Viimane uus seade saabus juuni alguses. Kokkulepe on alati selline, et seadme müüjafirma tuleb ja koolitab kohapeal ka meie tehnikaosakonda,” rääkis Kruustük ja lisas, et iga koolituse läbimine lõpeb selle kohta allkirja andmisega.

Mis puudutab tooraine ehk lihaga ümber käimist, siis sellel teemal koolitab Nõo Lihatööstuse tootmisjuhte ja tootmistöötajaid ettevõtte peatehnoloog. Läbi võetakse teemad nagu liha temperatuur, lõikamine, pakkimine, ohutustehnika jpm.

Samuti korraldati uues majas tuletõrjeõppus. Kruustüki sõnul seda kohustuseks tehtud pole, kuid tihti kipuvad inimesed kriitilistes olukordades valesti käituma, mistõttu korraldati neljatunnine õppus kõikidele lihatööstuse töötajatele.

 

Mis on mis

  • Nõo Lihatööstuse uus hoone 

Suurus: 2000 m2.  Pool pinnast tootmisruumid ja külmlaod, 1000ruutmeetrisel
2. korrusel töötajate riietumis-, pesu- ja puhkeruumid.

Töökohtade arv: vähemalt 20 kohta oskustöölistele.

Maksumus: veidi üle 2 mln.

Ehitus planeerimisega alustati 2010. aastal, ehitus läks käima juuli lõpus 2013, ­augustis kinnitati detailplaneering, septembris pandi nurgakivi. Valmimistähtaeg oli märtsis 2014.

Peatöötvõtja: OÜ Ehitus­trust AS.

Pane tähele

  • Kes peavad ehituse kõlbulikuks tunnistama?

toidutööstuse hoone näitel

1. Päästeamet. Kontrollib, kas ehitus vastab projektile, ajab näpuga järge, kas olemas on suitsuärastused ja atsid ehk hoiatussüsteemid, ning kontrollib nende töötamist.
2. Valla ehitusjärelevalve. Vaatab esmalt, kas see, mis projektis lubatud, on ka reaalsuseks saanud. Vald annab nii ehitus- kui ka kasutusloa ja võib seda teha alles siis, kui päästeamet on omad load väljastanud.
3. Veterinaar- ja toiduamet. Koostab akti ning väljastab hoonele mitte ehitusliku, vaid kasutusloa selle kohta, et uued ruumid on toiduainetööstuse tootmiseks kõlbulikud. Enne seda tuleb kirjeldada, kuidas tooted majas liiguvad, kus mida hoitakse. Kõik see tuleb ametiga kooskõlastada, alles seejärel minnakse uue majaga tutvuma.
4. Keskkonnaamet. Väljastab veekasutusloa, mis on toidutööstuse ehituse puhul oluline. Ehituse korral tehakse alati veeproovid, see on seotud toidu ja hügieeniga.
5. Tööinspektsioon. Vaatab ehitise üle töökaitsest lähtuvalt. Nõo Lihatööstusel tuli ehitada juurde paar piiret, mis oli üksikprojektiga seotud väike muudatus.

Allikas: Nõo Lihatööstus

 

Kommentaar

  • Ehitamisel tuli tehas töös hoida

Marko Raudsik, Ehitustrust ASi juhatuse liige

Võtsime töö vastu eelprojekti staadiumis, kui tööd toimusid paralleelselt projekteerimisega. Seetõttu oli suur osa tööst muudatuste juhtimisel, et kõik tellija soovid saaksid realiseeritud. Ehitades toiduainetööstust, tuleb teada selle erinõudeid. Kuna tööstuses käideldakse lahtisi toiduaineid, peavad kõik pinnad oleme kergesti puhastatavad ja omama vastavaid sertifikaate. Näiteks sügavkülmakambrid peavad olema maapinnast isoleeritud, et välistata igikeltsa tekkimist.
Toiduainetööstuse tööde teostamine ei ole väga keerukas, kuid kui projekteerimine ja ehitustööd toimuvad käsi­käes, peab ehitaja tööstuse nõuetega eelnevalt kursis olema.
Meie töötajad omasid eelnevat toiduainetööstuse ehitamise kogemust, mistõttu tööd sujusid.
Samuti oli tellijal tugev visioon sellest, mida ta soovib.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. July 2014, 21:18
Otsi:

Ava täpsem otsing