“Autorollo tühjendati meie silme all.”

Artikkel

- Uudised
- 17. juuli 2014 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
“Autorollo tühjendati meie silme all.”
Autorollo võlausaldaja, OÜ Port One omanik Teet Järvekülg rääkis Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomosti, et Autorollo tühjendati tema silme all ning tallegi pakuti võimalust selles osaleda. “Muu hulgas tehti Port One’ile 2010. aasta mai lõpus ettepanek osaleda vara ettevõttest väljaviimises, et oma raha kätte saada – Port One sellega nõus ei olnud,” ütles Järvekülg.
Port One tegeleb Järvekülje sõnul Autorollo hagiga seepärast, et Autorollo tühjendati võlausaldajate silme all, sellesse on segatud kriminaalsed dokumendivõltsimised, elukutselised tankistid, nn professionaalne saneerimine, vara kantimine, viited rahapesule, umbisikuline sularahaautomaadijooks, ministri maja.
Hiljuti väitis Väino Pentus, et kulutas Autorollo kassast laenatud raha vanematekodu taastamisele Pääskülas. Kas uurisite välja, on see maja taastatud? Kuhu võis veel see raha minna? Kahjuks pole mul võimalust Pääsküla maja kunagist seisundit kontrollida, kuid mulle ei tundu Väino Pentuse pärast kohtuistungit muudetud jutt, et raha läks selle maja remondiks, eriti usutav. Kohtule ütles Pentus selgelt, et Autorollost võetud raha läks tütre Viimsi majale.
Pentus ütles 2012. aasta sügisel (enne tema tütre vastu esitatud hagi) Autorollo pankrotikohtunikule vande all selgitusi andes, et ei tea, kes juhtis ettevõtet tema haiglasoleku ajal. Tsiviilasjas aga teatas vande all, et tegi seda ise, kasutades selleks infoedastajaid Rain Rosimannust ja Keit Pentus-Rosimannust.
Ka hilisemates selgitustes kohtule on Väino Pentus jäänud korduvalt vahele otsese valetamisega.
Praegu on dokumentidega katmata umbes 223 000 euro sularaha väljavõtmine pangast. Kui keegi asus kassa korrastamiseks laenulepinguid tekitama, oli tal ilmselt kindel soov varjata raha väljavõtmise tegelikke põhjusi. Musta raha autojuhtidele maksmise jutt on valeks osutunud.
Mis eesmärgiga võeti Autorollole tagatisega laenu ja pärast tehti ettevõte tühjaks? Kas loo osaliste isikliku kasu saamiseks või on ka muid oletusi selle kohta? Autorollole võeti laen selleks, et osta teise ettevõtte varad ja äritegevus. See, et selle ettevõtte väärtus ülikõrgeks hinnati, on täiesti arusaamatu. Laenuvõtjal pidi olema tegelikkusest oluliselt erinev ilustatud arusaamine, tagasimaksmisest samuti. Isegi Swedbankile laenu mitte tagasi makstes oleks olnud Autorollot selliselt majandades väga raske hakkama saada.
Küll aga poleks igapäevase sularaha väljatassimiseta see ettevõte sisuliselt kohe pankrotis olnud (on tuvastatud, et Autorollo oli kindlasti pankrotis juba 2009. aasta alguseks). Ärilisest seisukohast polnud vajadust sularaha pidevalt sellises mahus välja võtta.
Äripäev kirjutas 2012. aastal: “Erinevad dokumendid näitavad, et Autorollo varatuks tegemisele aitas kaasa mõjukas sõpruskond, kuhu kuuluvad võimuparteide Reformierakonna ja IRLi liikmed ja nende parteide rahastajad. Skeemide ühe võtmefirma Kiili Autoveod omanik Valjo Liivamägi on IRLi liige ja rahaliselt toetanud ka Res Publicat. Liivamäel on ärisidemed IRLi Res Publica tiiba kuuluva mõjuka Toomas Tautsiga, kelle firma osales samuti tehingus Autorolloga.” Kas sellest võib järeldada, et leidis aset parteivandenõu ja raha viidi Autorollost välja mitte kostjate isiklike, vaid parteide vajaduste rahuldamiseks? Parteilise jälje otsimisega me ei tegele – lihtsalt mõned inimesed on seotud Rain Rosimannusega. Raske on uskuda, et OÜ Autovaal (Toomas Tauts) andis Väino Pentuse lubaduste peale Autorollole 600 000 või (nende endi andmetel) 500 000 krooni laenu. Teised jällegi (Valjo Liivamägi, Ole Loigu) on seotud advokaat Siim Roodega. Roode omakorda on seotud Rosimannusega ühiste ettevõtmiste kaudu, kuigi vande all ütlusi andes Roode seda pisiasja ei mäletanud.
Teoreetiliselt ei saa välistada, et Autorollost viidi raha ka parteikassasse, kuid meil pole võimekust selliseid seoseid tuvastada.
Kuidas võib seletada, et Swedbank andis suurema perspektiivita nõrgale autoettevõttele KredExi käendusel laenu? Kas Väino Pentusel oli selliseid võimalusi või seda korraldasid Keit Pentus ja Rain Rosimannus? Miks suhtus pank nii rahulikult selle raha kaotusse ja KredEx loovutas nõuded märgatavalt alla nominaalhinna, olgem ausad, praktiliselt tasuta? Autorollo poleks saanud Swedbankilt laenu, kui KredEx poleks seda garanteerinud. Selle garantii väljaandmine on minu kui ettevõtja jaoks kummaline, samuti nagu ostja aktsepteeritud üüratu hind. Väino Pentus poleks minu hinnangul suutnud sellist projekti ei alustada ega ka lõpetada. Esitasime kohtule ka tõendid, mis näitavad Rain Rosimannuse osa laenu saamisel, kuid hilise esitamise tõttu neid kahjuks vastu ei võetud.
Põhiline kaotaja Autorollole antud laenuga oli KredEx (5,1 miljonit krooni), kes garantii Swedbankile välja maksis. Kogu pesast moodustavad KredExi, Swedbanki (3 miljonit krooni), Port One’i (1,77 miljonit krooni) ja Nordea Panga (1,77 miljonit krooni) nõuded ligi 95%.
Port One’ile jäi Autorollo võlgu juba 2010. aasta kevadel, ja sellest ajast oleme seda võlgnevust sisse nõudnud. Port One esitas 2010. aasta mais Autorollo vastu pankrotiavalduse, millele vaieldi vastu muu hulgas väitega, et Autorollo on tegutsev ettevõte (see oli aga vale).
Muu hulgas tehti Port One’ile 2010. aasta mai lõpus ettepanek osaleda vara ettevõttest väljaviimises, et oma raha kätte saada – Port One sellega nõus polnud.
Kuna pankrot oli raugemas, kuna teistel põhilistel võlausaldajatel polnud huvi sellesse raha paigutada, siis ostis Port One ise ja oma partneri kaudu KredExi, Swedbanki ja Nordea Panga nõude üles. Otsene nõuete ostmise kulu oli 8500 eurot. Müüjatele oli see tehing mõistlik – tegelikult pidasid nad nõudeid perspektiivituteks. Port One aga saavutas olukorra, kus oli võimalik asuda koos pankrotihalduriga asjaga süvitsi tegelema.
Kes ja milleks otsustas Lextali advokaadid palgata? Autorollo pankrotihalduril Martin Krupil on oma õigusbüroo, Lextal on päris kallis. Kas Cavere Õigusbüroo ei saaks hakkama oma juristidega? Kuidas kavatsetakse advokaatide teenuste eest maksta, kui pankrotipesa on tühi? Lextali palkamine oli võlausaldajate initsiatiiv. Omades ettekujutust sellest, mis Autorollos oli toimunud ja kes sellega seotud on, pidime valima büroo, kes suudaks tagada suurema inimressursside kaasamise ning omaks kogemusi keerulistes protsessides. Pankrotiprotsessi finantseerivad võlausaldajad.
Port One tegeleb asjaga sellepärast, et meie silme all tühjendati ettevõte, sellesse on segatud kriminaalsed dokumendivõltsimised, elukutselised tankistid, nn professionaalne saneerimine, vara kantimine, viited rahapesule, umbisikuline sularahaautomaadijooks, ministri maja jne.

Taust
Väino Pentuse versioonid
Autorollo kohtuistungil rääkisid Väino Pentus ja Autorollo endine juhatuse liige Tiit Pohl, et Pentus sai Autorollost mustalt raha, et aidata tütart Viimsi majaga.Pärast istungit rääkis Pentus teist juttu: et tahtis korda teha oma Pääsküla maja, mis oli kaasomandis. “Pääsküla maja väljaostmiseks võtsingi Autorollost laenu,“ ütles ta.
Hetkel kuum