Elektritootmine tegi järsu hüppe

Kuigi juunis tarbimine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas, oli esimese poolaasta kokkuvõttes sisemaine tarbimine aastases arvestuses siiski kolmeprotsendilises languses.

Elektritootmise kasvu juunis tõi kaasa suurenenud kodumaine tarbimine, kuid eelkõige siiski kasvanud eksport. Elektri eksport suurenes juunis aastases võrdluses 37 protsenti, andes netoekspordiks 375 gigavatt-tundi.

Koguseliselt küündis elektritoodang juunis selle aasta jaanuarikuu tasemele. Esimese kuue kuu kokkuvõttes oli elektri tootmine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes aga 12 protsenti väiksem.

Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 86,9 gigavatt-tundi ehk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 31 protsendi võrra rohkem. Elektri tootmine hüdroelektrijaamades kasvas keskmisest suurema sajuhulga ja toodang tuuleelektrijaamades soodsamate tuuletingimuste toel. Samuti suurenes tootmine koostoomisjaamades. Taastuvenergia osakaal elektri kogutarbimises oli juunis 13,4 protsenti.

Lätis vähenes elektritootmine juunikuus aastases arvestuses 25 protsenti, moodustades kokku 275 gigavatt-tundi. Tarbimine vähenes kolm protsenti 510 gigavatt-tunnini. Nagu ka eelnevatel kuudel, mõjutas toodangut oluliselt väiksem hüdroenergia potentsiaal Daugava jõel võrreldes eelmise aastaga. Läti elektribilansi puudujääk moodustas juunis kokku 236 gigavatt-tundi.

19. juunil jõuti Balti elektriturul märkimisväärse tähiseni, kui Läti elektritootja Latvenergo ja Põhjamaade elektribörs Nord Pool Spot sõlmisid „cross bidding“ lepingu. Selle alusel suunab Latvenergo elektribörsile taastuvatest allikatest toodetud elektri kaotamata õigust toetusele lähtuvalt tehtud muudatustest Läti õigusaktides. See sündmus suurendas oluliselt Läti elektritoodangu müügi koguseid Elspot elektribörsile juuni teises pooles ja toetab oluliselt Balti elektrituru suuremat likviidust.

Leedus kasvas juunikuu elektritoodang võrreldes sama perioodiga möödunud aastal 31 protsenti 217 gigavatt-tunnini. Seejuures suurenes tootmine võrreldes maikuuga enam kui poole võrra Läti elektribilansi sügavama defitsiidi tõttu, millest tulenevalt pidi Leedu ise rohkem elektrit tootma. Sisemaine tarbimine oli juunis Leedus kokku 789 gigavatt-tundi, millest kodumaise toodanguga kaeti 27 protsenti.

Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk oli juunis kokku 433 gigavatt-tundi, mida on 18 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Puudujääk moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 23 protsenti.

Põhjamaade elektritoodang jätkas tänavu juunis tõusulainel, suurenedes võrreldes mulluse perioodiga seitse protsenti. Kasvu põhjusteks olid eelkõige suurenenud tarbimine ja kõrgem hüdroressursside tase. Tarbimine kasvas Põhjamaades kahe protsendi võrra.

Põhjamaade elektribilanss oli juunis taas positiivne – summaarne tootmine ületas tarbimist neli protsenti ligi ühe teravatt-tunni ulatuses. Norra ja Rootsi olid tänavu juunis tavapäraselt elektrit eksportivad, Soome ja Taani aga elektrit importivad süsteemid.

Autor: 1321-aripaev