Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilma otsese süüdistuseta, aga skandaalsed järeldused
Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni raporti puhul oli arvatavasti paljude inimeste ootus, et komisjon esitab mingi selge ja lihtsa süüdistuse ning paneb süüdlased pikaks ajaks vangikongi. Seda küll ei juhtunud, aga uurimiskomisjoni ning sellele eelnenud riigikontrolli ja Eesti Panga aruanded ongi ju tegelikult skandaalsed. Need paljastavad Eesti riigi kõige kõrgemal tasandil toimunud korruptsiooni.
Nende aruannetega on päevavalgele toodud tegevused ja tegevusetus, mis nõuavad ühest hukkamõistu. See, mis on toimunud Eesti Pangas seoses VEB Fondiga, ei tohiks enam kunagi korduda, ning inimesed, kes on seotud korruptiivsete tegudega, oleks pidanud saama õiglase karistuse. Olukorras, kus süüteod on aegunud, ei tohiks need inimesed aga jätkata enam avalikes ametites ega teistel ühiskondlikel positsioonidel.
Arusaamatu, mis juhtus. Veelgi enam peaksime aga küsima, kuidas sai see juhtuda. Kuidas oli võimalik, et Eesti Panga presidendid said keskpanga “sõltumatuse” varjus selliseid seadusrikkumisi toime panna? Miks on Eesti Panga nõukogu olnud hambutu oma järelevalvefunktsiooni täitmisel ning miks meie riigi õiguskaitseorganid ei toimi?
On ju keskpanga presidendid, kes on kehtiva seaduse kohaselt sisuliselt Eesti Panga ainuvalitsejad, saanud toimetada täiesti süüdimatult, eirates seadusi ning riigikogu ja Eesti Panga nõukogu otsuseid. Eesti Panga presidendid Siim Kallas, Vahur Kraft ja Andres Lipstok on kuritarvitanud oma ametipositsiooni ning hävitanud Eesti Panga mainet, nad on saanud valetada riigikogule ja rahvale ning, kattes üksteise tagalat, jätnud teatamata toimunud kuritegudest.
Nõukogu unustas probleemi. VEB Fondi skandaal näitab selgelt ka Eesti Panga nõukogu toimimise puudulikkust. VEB Fondi moodustamise näol oli tegemist oma aja kohta hiiglasliku finantsoperatsiooniga, aga keskpanga nõukogu unustas selle probleemi kohe pärast fondi moodustamist ega pööranud mingit tähelepanu sellele, kas Eesti Panga president täidab talle riigikogu poolt pandud ülesannet. Nõukogu ei suutnud orienteeruda VEB Fondi majandusaruannetes, nägemaks sealt, et asjad pole korras.
Kindlasti on tugevalt kannatanud ka kaitsepolitsei maine. Vaatamata väga selgetele avalikuks tulnud faktidele korruptsioonist Eesti Pangas ei käivitatud mingit tegevust õigusrikkumiste ärahoidmiseks või nende väljaselgitamiseks.
Õppetund on meile antud, kuid küsimus on selles, kas me suudame sellest õppida.