Logistika. Pakivedu paneb investeerima

DPD Eesti tegevjuhi Tarmo Taela sõnul jäi aasta alguse kasv oodatust küll mõnevõrra väiksemaks, kuid poole aasta peal ületab ettevõte oma kasvuprognoose paari protsendiga.

Pakiterminal otsustati pikemaks ehitada pärast eelmisi jõule, kui valusa kogemuse järel otsustati, et järgmisele aastalõpu tippajale ei soovita enam sama terminali ja liiniga vastu minna, nentis Tael.

2011. aastal prognoosisite, et logistikasektor kasvab järgmisel kolmel aastal 8–10% aastas. DPD on kasvanud kiiremini. Miks? Oleme alati oma kasvu prognoosinud rohkem, kui turg kasvab, et olla turust parem. Kui vaadata kolmele aastale tagasi, siis see on õnnestunud. Aga eks ma olin oma prognoosis ka liiga tagasihoidlik, sest tegelikult on ka turg kõvasti rohkem kasvanud, eriti pakiveoturg.

Mis on kiire kasvu põhjused? Veebikaubandus ja pakiautomaadid. Viimastesse on üle läinud ka osa kaupu, mida varem saadeti maksikirjades.

Mis on võimaldanud DPD-l kullervedudes turuliidriks tõusta? Oleme äriklientide seas konkurentidest populaarsemad ja kombineeritud tarneteenustes konkurentsivõimelisemad.

Mis on kombineeritud tarneteenus? Näiteks kauba­vedu koos dokumendi tagastuse ja lunamaksuga, kaubavedu koos isiku tuvastamisega, kus teeme kauba vastuvõtja dokumendist pildi. Need teenused on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Me ei müü ainult kauba üleandmist. Ainult kauba üleandmise eest ei saa küsida hinda, mida saab koos lisaväärtusteenustega.

Lisaväärtusteenused muutuvad üha olulisemaks, kuna turul on toimumas väike muutus. ­Euroopa Liit on vastu võtnud direktiivi, millest tulenevalt muudeti ka meie võlaõigusseadust. Kaugmüügiettevõtetel on kohustus säilitada tõend, et kauba tellija on kauba ikkagi tellinud. Üheks võimaluseks on võtta kauba üleandmisel kauba tellijalt allkiri, et ta on selle kauba tellinud. Telefonimüügis taasesitatavat võimalust ei ole ja ka telefonikõnede säilitamine on keerulisem ja kallim kui paberile võetud kinnitus.

Telefonimüük on push-müük ja DPD toob umbes 15% sellisest kaubast tagasi. 85% üleantud kaupa push-müügis ei ole halb tulemus. DPD kullerile on keerulisem kaupa tagasi anda kui sellele postkontorisse lihtsalt mitte järele minna.

Miks kirjutate 2013. aasta aruandes, et kasvate tänavu tagasihoidlikult? Kuna tegime eelmise aasta lõpus väga tugeva kasvu, siis leidsime, et võrdlusbaas on  kõrge. Oleme küll ka oma Pakipoode kõvasti surunud, kuid leiame, et sealse mahu kasvu plahvatus jääb järgmisse aastasse.

Teine asi on Eesti majanduskasv, mille prognoosis olime suhteliselt skeptilised. Selle aasta algus näitas, et mingi jahenemine oli.

Kuidas esimene poolaasta tegelikult oli, kas oli jahenemine? Meie kasvuprognoos oli natuke üle 10%. Kuue kuu tulemustes oleme oma prognoosi mõne protsendiga ületanud. Näiteks sisemaine kaubamaht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 17%.

Käibe kasv on olnud väiksem kui pakkide arvu kasv. See tähendab, et kerge kauba osakaal on kasvanud kiiremini, mis viitab eraisikute kaubatarnete kasvule, kus kaubad on väiksemad ja kergemad.

DPD tahab laiendada suuremate saadetiste osakaalu, et võtta kliendilt vastu ka 1–3aluselisi saadetisi. Eesti turul on sellisele teenusele ruumi.

Hakkate teenust pakkuma ainult Eestis? Esi­algu Baltimaades, aga enne selle väljareklaamimist peab infrastruktuuri paika saama. Praegu laiendame oma terminalide võrgustikku. Meil on plaanis välja ehitada oma Jõhvi terminal, plaanime sinna täiesti uue terminali ehitust, mis vastaks meie nõuetele. Olemasolevatest ei ole me leidnud, mis meie vajadustele vastaks. Ida-Eesti on väga tugeva perspektiiviga piirkond.

Rakveres just avasime uue terminali, eelmisel aastal avasime Pärnus.

Millesse investeerite? Infrastruktuuri, et muuta jaotusvõrk selliseks, et pakkuda teenust suuremas mahus ja pakkidest kuni väikeste alusteni.

Lisaks soovime pakkuda eraisikutele ajalist teenust, eesmärk on öelda kliendile tunniajase täpsusega, mis kell tuleme. See on klientidelt peamine tagasiside, et tahetakse teada, millal saadetis tuleb. Veoettevõtted teavad suhteliselt täpselt, millal ja kus autod liiguvad. Lihtsalt selle info maht on nii suur, et manuaalselt seda juhtida ei ole võimalik.

Kui suured on investeeringud? Prognoosisime investeeringuid tänavu 650 000 eurot. Kõike vist ei õnnestu siiski teha.

Mis eesmärgil teete Jüri terminali laiendust? See terminal on pakiveoteenusele. Tajusime eelmise aasta jõulude ajal, et see laiendus on vajalik.  Me ei tahtnud 2014. aasta jõule kindlasti enam selle terminali ja pakisorteerimisliini pikkusega vastu võtta.

Jüri terminal valmis kaks aastat tagasi, nüüd ehitate juba juppi juurde. Miks te korraga ei ehita? Kui juurdeehitused on tehtud planeeritult, ei tule see palju kallim kui ühekorraga ehitamine. Kuna meil ei olnud selget nägemust, millal meil on juurdeehitust vaja, siis leidsime, et ei ole vaja ehitada ehku peale ressurssi juurde, et seda kütta, koristada ja valvata.

DPD-l on üleval palju töökuulutusi. Kas uute inimeste otsimine on seotud pakiveomahu kasvuga? Kuna aasta alguses jäi kasv plaanitust aeglasemaks, lükkasime natuke edasi ka plaanitud värbamisi. Aga ei ütleks, et tänavu uute töötajate värbamisel oleks midagi enneolematut. Eelmise aasta lõpus töötas firmas 90 inimest, aasta lõpuks peaks töötama 107.

Ühelt poolt on uute töökohtade loomine tingitud mahu kasvust ja teisalt on töömaht kasvanud ka klienditeeninduses.

Millise palgakulu kasvuga olete arvestanud ja kas see kasvab samas tempos nagu eelmistel aastatel? Me ei erine väga palju turu keskmisest kasvust meie valdkonnas, kuigi püüame kasvada natuke rohkem. Selle aasta palgatõusud on juba ära olnud. Prognoositavalt on palgakulu kasv tänavu natuke väiksem, kui oli 2013. aastal, oleme arvestanud 11 protsendiga. Palga lõppnumber sõltub ettevõtte majandustulemustest aasta lõpus.

 

Pakkide vedamise tulevik

Milliseid teenuseid turul arendatakse?• Liigutakse üha rohkem paberivabale veole – dokumendid ei liigu enam paberil.• Rohkem võetakse kasutusele skännereid.• Tahetakse anda klientidele elektroonilisi raporteid. Arendatakse IT-lahendusi.• 5–10 aasta jooksul võetakse Eestis kauba­vedudeks kasutusele ka elektriautod, gaasi­autosid näeb rohkem.

 

Kui palju kasvas teie ettevõtte pakiveomaht esimesel poolaastal?

Ansi Arumeel, ASi Eesti Post juhatuse liigeEsimene poolaasta on läinud plaanipäraselt, maht on kasvanud rohkem kui 15%, võrreldes 2013. aasta sama ajaga. Kasv ei ole enam nii kiire kui mullu, kuna eelmisel aastal mõjutas turgu maksikirja muudatuse mõju. Endiselt on kiireima kasvuga pakiautomaatide kaudu edastatavate pakkide arv.Rahvusvaheline e-kaubandus on kasvatanud sisenevate maksikirjade mahtu 30%.

Risto Eelma, OÜ Itella SmartPOST tegevjuhtPakimaht on kasvanud ligi 30%, Eesti pakiturg tervikuna kasvab ligikaudu 15% aastas. Nii mullu kui ka tänavu esimese kuue kuuga on kasv ületanud ettevõtte ­ootusi. Eesti e-kaubandus kasvab jätkuvalt ja inimesed soovivad tellitud kaupa kvaliteetselt, kiiresti ja ­ilmastikukindlalt kätte saada.

Kadri Johanson, OÜ Cargobus tegevjuhtKasv ületab võrreldes eelmise aasta sama ajaga 10%, seda nii mahu kui ka käibe poolest. Meie aastane kasvuplaan ongi ca 10%.