Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurentsikuritegusid jääb neljast üks
Peagi saab vanglakaristust ja juriidilistele isikutele kuni 16 miljoni euro suurust rahakaristust konkurentsialaste süütegude eest kohaldada vaid konkurentsi kahjustavate kokkulepete eest.
Nimelt on seadusandja astunud sammu konkurentsiõiguse rikkumiste dekriminaliseerimise poole.
Praegu jagunevad konkurentsialased rikkumised kuri- ja väärtegudeks ning karistusseadustikus on kuritegudena kvalifitseeritavaid konkurentsiõiguse rikkumisi neli. Karistusõiguse revisjoni käigus on otsustatud neist alles jätta vaid üks. Edaspidi on kuriteona karistatav ainult konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine.
Ülejäänud on väärteod. Ülejäänud rikkumised, sh turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, on alates 2015. aastast karistatavad ainult väärteona konkurentsiseaduse alusel.
Praegu saab nende eest karistada kuriteona, kui süüdlasele on sama teo eest varem juba määratud väärteokaristus. Kuritegude hulgast kaob ka erikoosseis turgu valitseva vee-, soojus-, elektri- ja gaasiettevõtja hinnaregulatsiooni puudutavate rikkumiste kohta, mis ei eeldanud eelnevat karistatust sama väärteo eest.
Kuigi väärtegude puhul ei ole vanglakaristus võimalik ning rahalise karistuse ülemmäär on oluliselt madalam kui kuritegude puhul, liigseks kergendusohkeks siiski põhjust pole.
Nimelt tõuseb juriidiliste isikute jaoks rahatrahvi ülemmäär väärtegude eest. Kui praegu on konkurentsialaste väärtegude eest neile kohaldatav maksimaalne rahatrahv 32 000 eurot, siis muudatusega tõstetakse seda 400 000 euroni.